Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Tervislik toitumine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

2. jaanuar 2024

Tere
Olen 14 a. 157cm umbes 38-40kg (kodus kaal puudub seega kahe kuu tagant kaalun psühholoogi juures depressiooni tõttu) kaaluv neiu ja minul on probleem juurdevõtmisega. Alati kui ma vaatan peeglisse tunnen ennast koledana. Kõige rohkem vihkan seda, et minu reied ei puutu. Samuti on ka sellega probleeme igapäeva elus. Istuda koolipingis on raske, pole palju energiat spordiks, väsimus, riided liiga suured jne. Mind häirib kui teised inimesed nt. kaasõpilased, õpetajad, pereliikmed teevad tobedaid kommentaare minu välimuse kohta. Paljud ütlevad, et olen anoreksik ja et pean juurde võtma, aga ma proovin seda ju iga päev. See jätab mulje, et ma ei proovi üldse. Ma olen juba väiksest saadik olnud kõhna. Väiksena oli tunne, et söömine polnud oluline ja söögiisu polnud peaaegu üldse. Iga kord kui ema kutsus mind sööma läks mul tuju ära ja läksin närvi, sest teadsin, et pean söögilauas endaga võitlema, et süüa. Ausalt ei ole see tänaseks väga muutunud. Vahest söön palju, aga seda vaid kord päevas ja teised korrad päevas söôn vähe. Suvel söö kõige rohkem, kuid siiski ei võta palju juurde ning olen kole. Internetist abi otsidest sain teada, et võiksin käia jõusaalis. Alustasin sellega juunis. Alguses kui olin käinud seal paar päeva oli kõik hästi, aga siis tuli juhus, kus oksendasin, sest sõin magusat hommikusööki. Pärast seda on mul koguaeg trenni tehes oksendamise tunne. Tihti pean harjutuste ajal pause tegema, sest kurgus on veider tunne. Jõusaal kahjuks kaalu ei kergitanud. Vahest on ka probleem, et magan vaheajal lõunani ja hommikune söögikord jääb vahele. Kunagi käisin toiduspetsialisti juures ja ta pakkus mul juua nutridrinki, milles on ainult 300 kalorit. Sellest ei piisa, et piisavalt kaalu juurde võtta. Mul on väga halb komme, milles olen ise süüdi, sest kui ema teeb süüa, teeb ta seda alati suurtes kogustes. Mulle võib toit ühel päeval meeldida, aga teisel päeval see juba ei meeldi ja seda ma enam ei söö. Kuna see ongi ainuke toit kodus peale snäkkide, mis mulle ei meeldi jäängi tihti söömata. Tihti poes käies ütlen emale, et tahan ainult nt. ühte saiakest kuid tema võtab mulle neli tükki ja pärast kodus pahandab, et miks ma aind ühe ära sõin. Kui ma arvan, et olen juurde võtnud ja astun kaalule näitab kaal, et pole ning see tekitab minus väga halva tunde.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teised inimesed ei tohiks kunagi kommenteerida kellegi välimust või toiduvalikuid. Kuna teisi inimesi muuta ei saa, siis saab soovitada vaid sellistel puhkudel püüda neid kommentaare mitte tähele panna.
Sinu kirjelduse järgi võib järeldada, et sul on lapsest peale olnud psühholoogilisi probleeme seoses söömisega. Selle teeb veel hullemaks teiste inimeste märkused, sööma sundimine jne. Alustama peaks tegelikult sinu emast, kes vajaks psühholoogilist nõustamist, kuidas sinu situatsiooni mitte hullemaks muuta. Kui sa saad temaga rääkida, siis võib-olla peaksid selgitama teatud asju, mida sa ei soovi, et ta teeks ja kui ta on mõistlik inimene, võtab ta neid kuulda. See, et sa oled alakaalu piiril, on tegelikult kõige väiksem mure. Olulisem oleks, et sul tekiks terve suhtumine söömisesse, mitte hirm söömise ees. Sundimine ja pidev muretsemine ainult suurendab seda hirmu. Ma ei usu, et sul on praegu (hiljem küll) abi toitumisnõustajast, sest tema oskaks sulle anda soovitusi ainult selles osas, mida süüa. Kuid sina vajaksid nõuandeid, mida ehk suudaks anda mõni söömishäiretega tegelev spetsialist, et kuidas oma hirmust toidu ja söömise ees üle saada. Võimalusel võta ühendust vastava spetsialistiga, Tallinnas näiteks Sensuse või Marienthali keskuses.

Anonüümne

22. november 2023

Tere. Laps oli umbes 2aastane kui hakkas vältima liha. Nüüd on laps 5aastane ning ikka ei taha liha, kana, munakollast, ube, kikerherneid, herneid jne. Arvan, et see hakkliha mitte tahtmine võis alata siis, kui kasutasin hakkliha tegemisel tihti hakklihamaitseainet, muidugi ma pole seda enam kasutanud, kuid ikkagi ta hakkliha ei söö. Laps käib ka lasteaias, ka seal väldib liha. Ma teen toite ikkagi lihaga, kuid ta jätab selle söömata. Ma olen talle seletanud, et liha on tähtis süüa, kuna tal on tihti ka rauapuudus. Praegu võtab Nõgeli rauasiirupit. Mul on talle väga raske toite välja mõelda. Alguses mõtlesin, et see möödub, aga kuna ta on nüüd juba 5aastane, siis olen mures, et kas see jääbki nii, et ta liha ei söö. Kui ta jätab liha söömata toidus, kas ma ei peaks sellele tähelepanu pöörama? Kas peaksin tegema ikkagi lihaga toite, kui ta neid ei söö?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab SA Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas: “Kui koolieelik keeldub liha söömast, tasub mõelda, kuidas valmistada toitu nii, et laps saaks piisavalt soovituslikke toitaineid. Valkude allikaks võiksid olla piimatooted (piim, jogurt, kohupiim, juust). Laps vajab piisavalt köögivilju, puuvilju, hea oleks toidule lisada herneid-ube, läätsi. Kindlasti tasub toidule lisada rasvainet, ilma lihata jääb söök lahjaks. Hea oleks lisada toidule linaseemneõli, rapsiõli. Kirja järgi saan aru, et teraviljatooteid (leiba, sepikut, makarone, putru) on laps nõus sööma – siin võiks mõelda, mida toidule lisada, et see oleks energiarikkam. Menüüs võiks olla kala, võib-olla seda on laps nõus sööma. Ilmselt on mõistlik jätkata toidulisandite võtmist, näiteks rauapreparaati, D-vitamiini ja B-grupi kompleksvitamiine. Mõelge läbi ilma lihata toit, et see oleks maitsev ja sisaldaks toiduaineid soovituslikes vahekordades.”

 

Anonüümne

22. august 2023

Tere.

Kui suur oleks soovituslik energia kogus hommikusöögil, vanuses 7- 16

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele ei ole nii lihtne vastata. Esiteks on juba päevane energiavajadus 7-aastasel ja 16-aastasel väga erinev, lisaks sõltub see ka soost, kehalisest aktiivsusest jne. Nii näiteks võib 7-aastase mitteaktiivse tüdruku päevane energiavajadus olla 1400 kcal, 16-aastasel väga aktiivsel poisil aga 3100 kcal. Laste ligikaudseid energiavajadusi soo ja vanuse kaupa võib vaadata riiklikest soovitustest tabelist 4.3.
Hommikusöögi osakaalu suurus sõltub aga väga ka inimesest, kogu tema päevaplaanist. Tavapäraselt võiks hommikusöök anda umbes 20-25% kogu päevas vajalikust energiast.

Anonüümne

18. august 2023

Helistas telefonimüüja Helvetiast ja soovis tutvustada nende populaarset toodet Magneesium + B6t.Kuulasin ära.Nende magneesiumi vorm on tsitraat, mida organism omastab 80-90 protsenti.Ta väitis,et Eesti apteekides on valdavalt müügil aga magneesiumoksiidid,mis on ka hea,aga organism omastab ainult 3-4 protsenti. Kas see väide peab paika?Kas ma pean tõesti magneesiumi tarvitama.Kas ma saan usaldada telefonimüüjaid? Tänan.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toidulisandeid ei peaks ilma vajaduseta üldse võtma. Inimene peaks kõik vajalikud toitained saama toidust. Erandiks on D-vitamiin, mida soovitatakse Eestis võtta kõikidel nendel kuudel, mille nimetuses on r-täht. Mõnikord võib vajalikuks osutuda mõne toidulisandi võtmine, kuid see on eelkõige seotud teatud seisunditega (nt rasedus, mõni haigus, omastumisprobleemid, toitumise iseärasusest tingitud toitainete puudus, väga suur füüsiline koormus vm). Tavapärane toitumine peaks olema nii mitmekesine, et vajadust toidulisandi järele ei ole. Kui siiski toidupäeviku analüüs (minimaalselt 10 päeva, toidud kaalutud, toitumist ei ole muudetud) näitab mingi toitaine puudujääke ning ka analüüsid seda kinnitavad ning on näha, et toitumise muutmisega defitsiit ei kao, siis alles võiks võtta toidulisandit. Soovituse selleks peaks andma arst. 

Anonüümne

21. juuli 2023

Tere! Probleem on peatselt kaheaastaseks saava lapsega, kes ei ole mitu nädalat söönud normaalset toitu. Varem sõi kõike. Enam ei söö kartulit ega ühtegi teraviljatoodet, kohupiima ega jogurtit, hommikuti ei söö enam putru, vaid natuke puuvilja või piimaga krõbinaid. Põhimõtteliselt kogu päeva sööbki kas puuvilja või keedetud köögivilja, natuke viinerit, lastebatoone, maisikrõbinaid, vahel harva ka jäätist, mõned korrad nädalas saab kõrrejooki ilma lisatud suhkruta. Liha sööb natuke, kui on paneeringus tehtud. Mõistus on otsas, ei oska enam midagi pakkuda talle. Pannkoogid on ka ta lemmikud. Kas oskate anda nõu, mida teha?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab SA Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas: “Väikelapseeas muutuvad lapsed vahel väga iseteadvateks ehk otsustavad valida, mida nad söövad. Kui laps praegu sööb päeva jooksul keedetud köögivilju ja puuvilju, lastebatoone, viinerit ja kõrrejooki, saab ta ilmselt oma päevase energiavajaduse kätte. Kui seejuures ta kakab igapäevaselt, ei peaks toiduenergiast puudu jääma. Soovitan jälgida, et toite, mida ta on nõus sööma, pakutaks söögiaegadel, näiteks lastebatooni ja maisikrõbinaid hommikusöögiks pudru asemel. Kui siia juurde veidi piimatooteid (jogurtit, keefirit, piima) ka õnnestub pakkuda, on hästi. Toidukordade vahel pakkuda joogiks puhast vett. Jätaksin praegu üldse mahla menüüst välja. Lõunasöögiks saab teha (värvilisi) keedetud köögivilju paneeringus lihaga, siin saab pakkuda erinevaid lihasid – nii kana, veise- kui sealiha ja kala. Õhtusöögiks võib pakkuda pannkooke, millele saab lisada erinevaid katteid. Võibolla on laps praegu teraviljatootena nõus sööma hoopis võileibu erinevate katetega.
Pidage mõne päeva jooksul toidupäevikut, kuhu panete kirja nii söödud toidu kui toidu kogused, võibolla ei olegi need nii väikesed.
Toidukordade vahel proovige mitte lubada näksimist.
Serveerige toitu söömisele kutsuvalt – köögiviljad on praegu hästi värvilised, nende vahele saab poetada liha. Või tehke kotlette/lihapalle köögiviljalisandiga.”

Anonüümne

8. märts 2023

Tere

Arst soovitas süüa päevas 180 grammi süsivesikuid, kuid jagada 3 todukordade vahel – küsimus, mida ma võiksin tervislikult süüa, mis sisaldaks 60 gr süsivesikuid, tavalise pala juurde?

Parimat

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

See on küll huvitav soovitus. Kui Teie energiavajadus on 2000 kcal, siis annaks 180 g süsivesikuid umbes 35% sellest energiast, tavainimestel soovitatakse, et see võiks olla umbes pool ehk 250 g päevas, suurema energiavajaduse korral isegi enam. Isegi diabeeti põdevatel inimestel ei soovitata tänapäeval enam süsivesikute saamist selliselt piirata. Ainus, mida soovitatakse, on vähendada lisatud suhkrute saamist, mida leidub valdavalt magusate näkside toidugrupis. Süsivesikute hulka kuuluvad ka kiudained, mida naised peaksid päevas saama minimaalselt 25 g ja mehed 35 g. Võib-olla pidaski arst silmas imenduvate süsivesikute kogust ning kiudaineid sinna juurde, see oleks veidi loogilisem
Kui lähtuda sellest, et minimaalne kiudainete kogus oleks tagatud, võiks süüa järgmisi toite (lisasin ka süsivesikute üldkoguse ning imenduvate süsivesikute koguse, nii on lihtsam neid toidukordadele jaotada; kasutan lühenditena SV – süsivesikud kokku, IMSV – imenduvad süsivesikud, KA – kiudained):
kaks poolt (u 70 g) pala-teraleivast (SV 42 g, sh IMSV 34,3 g ja KA 7,7 g)
2 dl veega keedetud tatraputru (u 150 g) (SV 35,8g, sh IMSV 32,7 g ja KA 3,1 g)
¼ dl (20 g) keedetud põldube (SV 2,9 g, sh IMSV 2,6 g ja KA 1,3 g)
1–2 porgandit (100 g) (SV 8,5 g, sh IMSV 5,6 g ja KA 2,9 g)
pool peeti (100 g) (SV 9,9 g, sh IMSV 7,3 g ja KA 2,6 g)
üks kartul (100 g) (SV 17,4 g, sh IMSV 16 g ja KA 1,4 g)
pool suuremast pirnist (100 g) (SV 14,1 g, sh IMSV 10,2 g ja KA 3,9 g)
1 dl (50 g) musti  sõstraid (SV 7,8 g, sh IMSV 4,9 g ja KA 2,9 g)
Neist toitudest tuleb kogusüsivesikuid kokku ligi 140 g, imenduvaid süsivesikuid 112 g ja kiudaineid ligi 26 g. Seega võiks süsivesikuterikkaid toite süüa tegelikult kõvasti rohkem, kuid kindlasti mitte näkside grupist, vaid teraviljatooteid, kartulit, puu- ja köögivilju (sh kaunvilju) ning marju.
Näiteks suhkur ise ongi 100% süsivesik, teelusikatäis (10 g) mett sisaldab süsivesikuid 8 grammi, 1 šokolaadikomm samuti keskmiselt 8 grammi, tavaline limonaad (200 ml) 20 g jne.
Ise saate endale meelepäraste toitude toitainelist koostist  vaadata siit

Anonüümne

14. veebruar 2023

Helistas telefonimüüja ja pakkus soodsa hinnaga D3 vitamiini ja Magneesiumi.Ta kasutas muuhulgas selliseid lauseid:Kahjuks Tervise Arengu Instituudi uuringud on näidanud,et meie eestlaste toitumine on tasakaalust väljas,sest sööme liiga palju magusat ja liha.Aga isegi kui toidulaud on mitmekesine,siis on kindlaks tehtud,et erinevate toidulusandite tarbimine on päris oluline.Ja viimane lause.Praegu on õues selline pime aeg,tekib tihti väsimus,seega soovitatakse just praegusel ajal toidulisandeid juurde võtma.Kas need laused on pädevad ja lähtuvad tõendusmeditsiinist.Tänan teid

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toidulisandeid ei tohiks võtta lihtsalt niisama. Eelistama peaks seda, et kõik vajaliku saaks kätte toidust. Jah, keskmise eestlase toidulaud ongi paigast ära, kuid toidulisandi võtmist tuleks otsustada konkreetselt igast inimesest lähtuvalt. Esimese asjana tuleks pidada toidupäevikut (vähemalt 10 päeva, võimalusel toite kaaludes ja oma toitumist kindlasti eelnevalt mitte muutes) ja vaadata, kas ja milliseid toitaineid puudu jääb. Järgmise sammuna peaks läbi mõtlema oma toiduvaliku – kas oleks võimalik puudujääke vähendada toiduvalikut mitmekesisemaks muutes, midagi sealt eemaldades või lisades. Kui see mingil põhjusel võimalik ei ole (nt inimene ei söö üldse kala), alles siis peaks hakkama juurde võtma toidulisandit. 
Magneesiumivajadus ei ole seotud pimeda ajaga. D-vitamiini osas on õigus, et enamikul inimestest kipub see talvisel perioodil, isegi piisavas koguses kala söömisel, jääma allapoole soovitust ning seega tuleks seda toidulisandina juurde võtta. Samas soovitan toidulisandi ostmiseks pigem pöörduda apteeki, kus töötavad väljaõppe saanud spetsialistid ning soovitavad just teie jaoks parimat lisandit.

Anonüümne

29. august 2022

Tervist!

Tekkisid mõned küsimused beebide/väikelaste toitumise kohta. Meil on peres kaksikud, poiss ja tüdruk, kohe saavad 4 kuud täis. Viimasel perearsti külastusel juuli esimesel nädalal saime sellised mõõdud:

Tüdruk 5690 gr, pikkus 63 cm, peaümbermõõt 39,5 cm (sünnikaal oli 3385 gr)
Poiss 6440 gr, pikkus 65 cm, peaümbermõõt 41 cm (sünnikaal oli 3300 gr).

Lapsed on alates sünnist saanud vaid piimasegu. Praegu oleme jõudnud olukorda, kus tüdruku ööpäevane söögikogus on keskmiselt 900 ml. Poisi ööpäevane söögikogus on 1000-1100 ml. Proovime toita lapsi võimalikult samal ajal , ca 5-6 korda ööpäevas. Ja hetkel on olukord, kus tüdruk, süües 900 ml, sööb nii palju, kui ta seda soovib ja sellest näib talle piisavat. Kuid poisi puhul (süües 1000-1100 ml ööpäevas), jääb alati mulje, et nagu jääb puudu kogu aeg, vahel järgneb sellele jonn ja rahulolematus lapse poolt. Konsulteerisime perearstiga, kes leidis, et laste mõõdud on igati korras ja tema soovitus oli, et poisi kehakaalu arvestades oleks optimaalne max 200 ml korraga ja selliselt, et ööpäevane kogus ei ületaks 1000-1100 ml. Piimaseguga pidavat esinema oht ülesöömiseks, mida ise üritaksime vältida. Üks teine ema ütles, et tema 4 kuud vana laps sööb 230 ml korraga ja nii 6 korda päevas, laps kaalub üle 7 kg. Ilmselgelt see laps sööb nii palju, kui ta soovib. Küsimus on nüüd, et

1. Kas 4-kuuse lapse puhul eksisteerib oht ülesöömiseks? Kas piimasegu puhul tuleb seda 1000-1100 ml põhimõtet kindlasti järgida? Kas vastab tõele, et piimaseguga last toites peaks söögikordade vahe olema alati vähemalt 3 tundi?

2. Momendil oleme olukorras, kus nt tüdruk öösel väga ei söökski ja laseks meil kenasti varahommikuni magada (tüdruk on maganud öösiti ka 9-10 tundi järjest). Samas poiss nõuab pea alati seniajani öist toitmist, tal saab kõht kuidagi kiiremini tühjaks siis ilmselt ja pahatihti äratame kogu selle öise tralliga üles ka tüdruku, kes pigem hoopis magaks. Saime ühelt teiselt emalt soovituse, et sellisel juhul võiks vaikselt hakata pakkuma lisatoitu, nt nn “Head ööd” putru lapsele enne magamaminekut. Samas on neid, kes ütlevad, et enne 6 kuud ei maksa lisatoidule küll mõelda. Mida teie arvete? Kas 4-kuusele lapsele võiks juba proovida anda ka õhtul lisatoitu, et tema öö oleks pikem ja rahulikum? Või peaks tema seedimine ikka veel arenema ja enne 6 kuud pigem mitte katsetada?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab SA Tallinna Lastehaigla pediaatrikliiniku juhataja Reet Raukas: “Imikute toitmisel tuleb igal juhul jälgida ühe liitri piiri ööpäevase toidukoguse arvestamisel. Piimasegu võiks pakkuda 5 kuni 6 korda ööpäevas ning jälgida, et portsjoni suurus jääks 200 grammi piiresse. Kui laps sööb väga kiiresti, ei pruugi ta tunnetada, et kõht on juba täis ning ta tahaks liigseid koguseid süüa. Pudelist on kerge lapsi üle toita.
4-kuused lapsed võivad juba pikemaid öiseid pause pidada, soovitan siiski umbes 6-tunnist öist pausi, 9-10 tundi on liialt pikk vahe.
Lapsed võivad hakata lisatoitu sööma tõepoolest 4. ja 6.elukuu vahel, mil lapse seede- ja eritusorganid võiksid saada hakkama piimast erineva toidu seedimisega. Lisatoitmist võiks alustada köögiviljapüreest, et laps harjuks tervislikumate valikutega. Tahke toit ei ole mõeldud ööune pikendamiseks, vaid selleks, et laps saaks mineraalaineid, millest ainult piima süües puudu jääb. Kui Teie lapsed suudavad toe abil istudes lusikalt süüa võtta, võib nelja täiskuu vanuses alustada lisatoitmisega, aga kogused olgu tagasihoidlikud. Nn Head ööd puder ei ole esimeseks lisatoiduks mõistlik valik.”

Anonüümne

21. august 2022

Tere,

Kas olles teismeline on vajalik rohkem süüa mingit toidugruppi, et oleks õige kehaline kui ka vaimne areng?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Ei, kõike tuleb süüa tasakaalustatult ning toitumine peab olema mitmekesine – täisteratooted (leib, puder), kartul, erinevad puu- ja köögivliljad ning marjad, magustamata piimatooted, kala, muna, (linnu)liha, pähklid-seemned. Proportsioone saad vaadata toidupüramiidilt

Anonüümne

5. juuli 2022

Tere!

Kohe 4aastaseks saav laps tahab süüa paljast võid. Kohe nii, et supilusikaga pakist. Ja nii peaaegu igapäevaselt. Ise ei ole tal lasknud üle paari lusikatäie võtta, sest tundub justkui… liig. Aga ei teagi, kas peaks seda piirama või laskma tal isu täis kühveldada.

Kas oskate selgitada, millest selline isu? On tal puudu mingist ainest ja peakski laskma tal paljast võid süüa niipalju kui tahab või võib rohke või söömine midagi halba teha?

Aitäh juba ette.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab SA Tallinna Lastehaigla pediaatrikliiniku juhataja Reet Raukas: “4-aastane laps on tavaliselt aktiivselt liikuv ning soov süüa võid tekib olukorras, kus toiduga saadav energia jääb tagasihoidlikuks. Rasvad võiksid moodustada 25 – 35% vanema kui kaheaastase lapse toiduenergiast. Või oma rasvhappelise koostise poolest sobib koolieelikule energiadefitsiidi katmiseks hästi. Väikelapsele ja koolieelikule ei tasuks anda tahkestatud õlidest valmistatud tooteid. Lapsele süüa valmistades ärge kartke kõrgema rasvasisaldusega tooteid. Enamasti ei soovi lapsed suuremaid toidukoguseid süüa, seega peaksid toiduportsjonid olema energiatihedad ja sisaldama piisavalt rasva.”