Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert ja Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
25. november 2018
tere, kui võrkkotis on hallitanud ja mädanud mandariinid ja teised veidi nende mahlaga koos kas on okei neid teisi pesta ja süüa ja visata roiskunid minema või peaks kõik ära viskama?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui teistel mandariinidel ei ole koorel näha defekte ega ka roiskumise tunnuseid, siis piisab korralikust pesemisest.
6. august 2018
Tere
Teame kõik ,et röstimine parandab maitset kuid..
Kas seemnete ja pähklite röstimine kahjustab või hoopis parandab nende kvalieeti ja tervislikkust!
Tänud
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Maaeluministeeriumi toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo juhataja Maia Radin: „Seemnete ja pähklite röstimise käigus tekib neis saasteaine akrüülamiid ning lisaks tuleb arvestada, et röstitud pähklite (eeskätt mandlite) kasutamine omakorda toodete/küpsetiste valmistamisel võib tõsta akrüülamiidi sisaldust neis. Vältida tuleks toidu üleküpsetamist, ülemäärast krõbedust ja kõrvetamist.
Pähklite ja seemnete puhul on probleemiks ka saastumine mükotoksiinidega. Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata tootja poolt antud toote säilitustingimustele ja -ajale ning mitte tarbida hallitanud toitu. Juhul kui röstitakse kodus ise pähkleid/seemneid, siis tuleks need ära tarbida 2-3 nädala jooksul.“
Seega, röstitud seemneid-pähkleid võib süüa, kuid hea oleks võimalikult harva. Akrüülamiidi kohta saab rohkem teavet Maaeluministeeriumi kodulehelt.
2. august 2018
Tere,
Kas suuremas koguses (1,5-2 liitrit, termoses valmistamisel) igapäevane rohelise või musta tee joomine võib olla ka kahjulik (teatud kasu kõrval)?
Kas peaks eelistama vaid tee kallimaid sorte, sest arvatakse, et odav tee sisaldab põllumajandusmürke, raskemetalle jms?
Kuidas kontrollida, kui palju neid mürke tees on? Kas Eesti laborid kontrollivad müüki minevaid teesid vaid osaliselt, sest nt raskemetallide tuvastamine oleks liiga keeruline ja kallis töö?
Kas ennetav teelehtede või teepuru pesemine oleks mõistlik ajakulu vm?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Nii must kui roheline tee sisaldavad kofeiini, keskmiselt 25 mg/100 ml kohta. Kuna Teie joodav kogus on 1,5-2 liitrit, siis päevas saadava kofeiini kogus on umbes 375-500 mg. Tervete täiskasvanud inimeste puhul loetakse ohutuks päevaseks kofeiinidoosiks 300-400 mg, alates sellest kogusest võivad hakata tekkima kõrvalmõjud. Arvestada tuleb ka sellega, et kofeiini võib saada ka teistest allikatest (nt kohv, koolajoogid, kakao, šokolaad, aga ka näiteks mõned ravimid). Seega, juba kofeiini kogust arvestades on 1,5-2 liitrit teed päevas liiga palju. Rohkem teavet kofeiini ja selle kõrvalmõjude kohta leiab https://intra.tai.ee/images/prints/documents/141742756559_energiajoogid_est.pdf .
Lisaks peaks arvestama, et normaalse söömise puhul saadakse põhikogus veest, mis on u 1–1,2 liitrit erinevatest söökidest ja jookidest, sh ka tee, kohv. Lisaks tuleks juua ka u 2-3 klaasi puhast vett. Seega on ainuüksi 1,5-2 liitri tee joomise puhul päevas saadav vee kogus oluliselt suurem kui võiks olla ning võib põhjustada pikema ajalisel tarbimisel organismile probleeme.
Erinevate ainete sisaldust puudutavatele küsimusetele vastamisel oli abiks Veterinaar- ja Toiduameti jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Jaana Oona.
Võimalikke taimekaitsevahendite jääke, saasteaineid, raskemetalle vms ei ole ise võimalik tees kontrollida, seda saab teha laboratoorselt, kuid selleks on vaja teada, millist konkreetset ainet otsida/analüüsida. Analüüsid on üsna kallid ning kindlasti ei ole ka määratavate ainete loetelu täielik. Kuna vastutus oma toodete ohutuse eest on toidukäitlejal, siis järelevalve käigus toimub eelkõige toodete pisteline kontroll, kuid teedest ei ole analüüse väga tihti võetud.
Teelehtede pesemine ei pruugi midagi täiendavalt anda, kuna raskemetallid ja mitmed teised ühendid ei ole alati vesilahustuvad. Samas ei pruugi ainult kuuma veega üle valades paljud ained üldse teelehtedest ja teepurust välja lahustuda. Suurem tõenäosus ühendite välja lahustumisel teelehtedest on tõenäoliselt alkoholiga ekstraktide ja tõmmiste valmistamisel.
10. juuli 2018
Tere,külmikus oli valge hallitusega kaetud värske kurk, eimärganud,laps jõi külmikus klaais olevad(ei olnud kaetud) smuuti. Kui ohtlik see nüüd on ja mis peaks tegema?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Suure tõenäosusega ei sattunud kurgil olevast hallitusest midagi smuutisse, mistõttu ei peaks muretsemiseks olema põhjust.
12. veebruar 2018
Grossi poes müüakse Felco mustsõstraid. Pakendil on informatsioon: Säilitamine: külmikus: kuni 1 päev; sügavkülmas: -6 kraadi kuni 1 nädal; -12 kraadi kuni 3 nädalat, mitte külmemas kui -18 kraadi kuni pakendil näidatud tähtajani.
Olen seni külmikus hoitavad marjad kasutanud ära nädala jooksul. Kas tõesti nende väärtus ja ohutus langeb juba ööpäeva jooksul nii drastiliselt? Sügavkülmas mul madalamat temperatuuri kui -6 kraadi küll pole. Seni olen seal külmutatud marju säilitanud ikka kuude viisi…
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastavad Maaeluministeeriumi Toiduohutuse osakonna peaspetsialistid Elsa Peipman ja Külli Johanson “Teie esitatud näites on tootja täitnud oma kohust ning märgistanud külmutatud toidu vastavalt nõuetele. Külmutatud toidu märgistuse erinõuded (toidualase teabele lisaks) on kehtestatud põllumajandusministri määrusega “Külmutatud toidu käitlemise ja toidualase teabe esitamise nõuded” Külmutatud toidu turustamisel ettevõttelt teise ettevõttesse tuleb säilitada külmaahel ehk külmutatud toitu hoitakse ja veetakse – 18 kraadi C juures. Külmutatud toidu turustamisel tarbijale peab tootja märkima säilitamisaja ja säilitamistemperatuuri või asjakohase säilitamisseadme tüübi või mõlemad. Tarbijal võib olla kodus teistsugune või vanem seade, mille külmaruum võib hoida -6 või -12 kraadi C, või puudub üldse. Määruse järgi peab tootja külmutatud toidu pakendile märkima säilimisajale lisaks säilitamistemperatuuri või asjakohase säilitamistüübi või mõlemad. Teie näite puhul nii ongi tehtud.
Teie näites on toodud järgmine teave:
– külmutatud marjade säilitamisel tavalises külmikus on säilimisaeg kuni 1 päev. See tähendab, et marju ei hoita külmaruumis miinuskraadide juures, vaid külmkapi selles osas, kus temperatuur on üle 0 kraadi, tavaliselt 4-8 kraadi C. Tavaliselt soovitatakse külmutatud toitu sulatada külmkapi jahedas osas, kus temperatuur on üle 0 kraadi C. Ühe ööpäeva jooksul on marjad sulanud ning tegemist ei ole enam külmutatud toiduga;
– kui külmaruumi temperatuur on -6 kraadi C, siis marjad säilivad kuni 1 nädala jooksul;
– kui külmaruumi temperatuur on -12 kraadi C, siis marjad säilivad 3 nädalat;
– kui külmaruumi temperatuur on -18 kraadi C, siis marjad säilivad…”pakendil märgitud tähtajani”, kuid Te ei ole seda saatnud.
Säilitamisaeg ja – temperatuur on tingimused, mille järgimisel tootja tagab toidu kvaliteedi ja ohutuse ning vastutab selle eest. Toidule minimaalse säilimisaja määranud ettevõtja garanteerib toidu ohutuse ja nõuetele vastavuse vaid säilimisaja jooksul, kui tema poolt etteantud säilitamistingimustest on kinni peetud. Pärast nimetatud aja möödumist ei pruugi “parim enne…” tähtajaga märgistatud toit muutuda ohtlikuks, kuid see võib kaotada oma spetsiifilised omadused, nt maitse võib halveneda, vitamiinide sisaldus võib langeda jne. Enne „parim enne“ kuupäeva ületanud toidu tarvitamist peaksid tarbijad ise kontrollima, kas toit lõhnab ja maitseb hästi.”
18. aprill 2017
Tere.Laps sõi 24h toas soojas seisnud keedetud muna ja alles hiljem tundis,et ei olnud hea maitsega.Nuusutasin,oli jah halvaks läinud.Kas ja kuidas see talle ohtlik olla võib ?
Tänan ette,Kristin
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Maaeluministeeriumi Toiduhügieenibüroo vastus küsimusele on järgmine: “Munade keetmisega hävinevad võimalikud patogeensed mikroobid. Keedetud muna soojas hoidmisel võivad hakata arenema n.ö. roisubakterid, mida leidub ümbritsevas keskkonnas ja mis halba lõhna ja maitset tekitavad. Sellise muna tarbimisel võivad tekkida seedehäired. Kui halb enesetunne üle ei lähe, tasub perearsti poole pöörduda.”
24. jaanuar 2017
Tere!
Lõikasin poest ostetud singi viiludeks, osa jäi seisma taldrikule, mille panin külmkappi.
Kui hiljem singiviilud külmkapist välja võtsin, olid nad pealt nagu fosfori läikega ja nagu pärlmutter huulepulgaga värvitud. Mis see helkiv ja roosa aine on seal singi sees? Kas sellist sinki võib süüa?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Maaeluministeeriumi Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Annika Leis: “Fosfori läige singi pinnal võib tulla nii lihas pärinevast looduslikust fosforist kui ka lihatoodetesse lisatud fosfaadist (fosforhappe soolad). Fosfaate kasutatakse lihatoodetes liha veesiduvuse parandamiseks. Lisatav fosfaadi kogus on reguleeritud Euroopa Parlamendi määrusega 1333/2008, milles kastutada lubatud fosfaatide kogus on tarbijale ohutu.”
24. detsember 2016
Kas marineeritud kõrvitsad, mille purgikaane siseküljel on natuke hallituselaadset (tumehalli värvi) laiku, on söömiskõlbulikud?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui on kindlasti tegemist hallitusega, siis on alati parem sellist toitu vältida.
23. mai 2016
Tere! Pöördun küsimusega TAI poole, kuna ei oska mujalt abi otsida. Valmistan hommikusöögiks tavaliselt kaerahelbeputru (ainult veega, maitseaineid ei lisa). Paaril korral on poti äärtes pärast toidu valmimist roheline vaht. Helveste vahel vahtu ei tähenda. Kas see võib olla keemiline reaktsioon, kui helbeid liiga kaua keeta; jäi pott eelnevalt nõudepesuvahendist korralikult loputamata või on asi milleski muus? Rohelise vahuga putru süüa pole siiski julgenud ja toit on seetõttu kahjuks tee prügikast leidnud.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Roheline vaht võib olla tingitud klorofüllist (kui nt lisada kõrvitsaseemneid vm) või tõesti mõnest reaktsioonist, aga niimoodi on väga raske seda kindlaks teha. Selle probleemiga oleks kõige õigem pöörduda tootja poole.
2. aprill 2016
Tere, Olen kuulnun, et kalad sisaldavad palju elavhõbedat ja muid raskemetalle ja kahjulikke aineid. Millist kala, millise päritoluga oleks ohutu süüa ja ka väikelapsele pakkuda? Kas kanakoibade otstes olevaid valgeid krõmpsuvaid otsi (äkki nimetatakse neid kõhredeks?) on kasulik süüa, nt ka väikelapsel lubada neid närida? Päikest!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Maaeluministeeriumi Toidujärelevalve Büroo juhataja Maia Radin: “Kala või kalatoodete tarbimisel võib inimese organismi jõuda teatud saasteaineid. Saasteaine sisaldus kalas võib sõltuda sellest kust kala on püütud kui ka kala rasvasusest ja vanusest. Üldjuhul on väherasvastes ning avamerelt püütud kalades saasteainete sisaldused madalad. Saasteainete sisaldused on madalad ka kasvanduse kalades. Tähelepanelik tasub olla aga nende kalaliikide osas, mille osas on tuvastatud kõrgemad saasteaine sisaldused (nt Läänemerest pärit rasvane kala – lõhe, meriforell, vanem ja suurem räim; merekaldest nt tuun, mõõkkala, hai ning teatud piirkondade mageveekalad). Saasteainetest tulenevaid riske aitab hajutada kui lähtuda toiduvalikute tegemisel mõõdukuse ja mitmekesisuse põhimõttest. Kala tarbimisest ei tohi kindlasti loobuda. Teadaolevalt on kala hea oomega‑3-rasvhapete allikas ja iseäranis rasvase kala tarbimine on kasulik südameveresoonkonnale. Läänemerest püütud kalade osas on soovitatav dioksiini ja dioksiinilaadsete PCB-de riski hajutamiseks tarbida rohkem väherasvast ja keskmise rasvasusega kala. Eelistada tuleks nooremaid ja väiksemaid räimi ning vältida üle 22 cm pikkuste räimede tarbimist. Läänemerest püütavatest kaladest kõrgeid raskmetallide sisaldusi ei ole leitud. Merekaladest on kõrgeid metüüleavhõbeda sisaldusi leitud suurtes röövkalades nagu näiteks tuunikala ja mõõkkala, seetõttu ei ole soovitatav neid süüa sagedamini kui kord nädalas. Siin juures tuleb arvestada, et tuunikalakonservide valmistamisel kasutatakse teist liiki tuunikala kui see mida müüakse toore või külmutatuna ning nendes toodetes metüülelavhõbeda sisaldus on madal.”
Kana nn krõmpskontide tarvitamine lapse tervisele ohtu ei kujuta (kui need on piisavalt läbi näritud ja kurku kinni ei jää).
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon