Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Tervislik toitumine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

2. veebruar 2013

Tere,

kas toidulisandit magneesium on soovitav tarbida hommikul või õhtul

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toidulisandi pakendil peab olema informatsioon selle kohta,kuidas seda sööma peab – millises koguses, kuidas (enne söömist, toiduga koos, pärast söömist), millal jne. 
Ühtegi toidulisandit ei tohiks võtta niisama, vaid eelnevalt tuleks analüüsida oma toitumist ning kui on näha, et tõepoolest toitumise parandamisega ei ole võimalik ühe või teise toitaine defitsiiti vähendada, siis alles võtta seda toidulisandina. Kahjuks ei selgu kirjast, mis eesmärgil magneesiumi võtate. Arst näiteks võib kirjutada magneesiumi lihaskrampide puhul. Kui lihaskrambid esinevad öösiti, siis võib olla kasu magneesiumi võtmisest õhtusel ajal. Kuigi kirjandusest võib leiduda soovitusi magneesiumi võtmiseks pigem õhtusel ajal, et parandada magamist, siis põhjapanevaid teaduslikke uuringuid selles vallas tehtud ei ole.

Anonüümne

30. jaanuar 2013

Tere, luban endale pidevalt, et hakkan “homsest” korralikult toituma. Alustan päeva korralikult- pudru ning puuviljaga, ka koolis söön tervislikku sooja sööki. Kõik on justkui korras, mul on olemas korralik toitumiskava. Luban ka, et lähen lisaks trenni õhtupoole. Kojujõudmise hetkest toimub aga muutus. Nimelt tulevad pähe mõtted stiilis: “vahet ju pole- jätan ainult TÄNA trenni ära” või “olgu, ma ostan TÄNA, ja ausõna viimast korda, seda šokolaadi.” Ja nii ma lubangi, pidevalt. Vahepeal isegi õnnestub keskmiselt 3 päeva tervislikult elada ja rõõmuga trennis käia, kuid siis ma murdun, nagu alati. Tean, et mul on halb komme arvuti või teleka taga automaatselt, ilma mõtlemata, süüa- selle lõpetasin teadlikult ära, kuid ikkagi tekivad need jubedad söömishood. See on nagu nõiaring, millest ma lihtsalt ei suuda end juba aastaid välja murda. Ma tõesti soovin muutuda, kuid midagi teen ma valesti, kas on see siis ikkagi tahtejõu puudus või laiskus. Ma ei oska end enam aidata. Kuidas ma peaksin edaspidi käituma, mida muutma- ehk siis kuidas end ISE aidata? (Ma tõesti ei kavatse minna kellegi juurde jutule oma murega. Seetõttu ka see tekst, mille ma siia kirjutasin. Liigsöömist ei peeta ikka veel “päris” söömishäireks, nagu ma näen seda väga paljudelt söömishäiretele pühendatud internetiartiklitelt. Ka vanem perearst, kellel on võim suunata probleemne isik psühholoogi poole, arvaks ilmselt sama ning sinna see inimene oma murega jääkski. Tasuline kliinik on kahjuks aga liiga kallis.)

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teie kirjelduse põhjal on raske panna diagnoosi, kas on tegemist liigsöömise toitumishäirega või mitte. Paljud inimesed maadlevad sellega, et tahavad süüa palju või asju, mis neile maitsevad, kuid mida ei peaks just väga sageli sööma. Kuna teadvustate endale, et Teil on probleem, siis usun, et saaksite siiski ise ka sellega hakkama. Et oma toitumist muuta, on vaja päris mitut asja – teadmisi, tahtejõudu, järjepidavust, korrapärasust jm. Teadmisi leiate siitsamast lehelt, kui lähete Toitumise põhitõed rubriiki. Sealt leiate õpetusi nii söömise kohta üldiselt, kui vajadusel ka selle kohta, mida silmas pidada, kui on soov kaalu alandada. Mida kõige enam vajate, on see, et suudate püstitatud eesmärkidest ka kinni pidada. Kas olete proovinud pidada toidupäevikut? See võib tunduda esmapilgul keeruline, kuid kui päevast päeva üles kirjutada kõik, mida sööte, siis oskate seda ka ise korrigeerida. Igapäevaselt tasub vaadata ainult energia saamist, teisi toitaineid tuleks vaadata nädala või isegi 10 päeva keskmisena. Kindlasti aga tuleb kõiki toitaineid toiduga saada, kuna muidu ainevahetus ei toimi korralikult ning võivad tekkida ka erinevad tervisehädad. Energia tarbimine ei tohi olla liiga madal. Esiteks tekitab see ühel hetkel järelejätmatu söögiisu ning teiseks arvan ka organism, et olete näljas ning pigem üritab allesjäänud varusid organismis kinni hoida. Toituma peab regulaarselt – 3 põhitoidukorda ning paar oodet päevas. Pikki söögiaegade vahesid jätta ei tohi. Kui on näljatunne (mitte segi ajada isuga, mille võib tekitada ainuüksi toidu nägemine, lõhn vm), siis tuleb ka midagi süüa – parimad näljapeletajad, kui söögiaajani on veel aega, on köögiviljad. 500 grammi köögivilju annab umbes sama palju energiat kui umbes 3-4 šokolaadikompvekki, kuid kumb täidab rohkem kõhtu? Seega, söömiseks tuleb valida õigeid asju. Neid, mis annavad vähe energiat, kuid palju teisi toitaineid ning täidavad kõhtu. Kui näljatunde tekkimisel ei sööda, siis süüaksegi järgmisel toidukorral liiga palju või on käegalöömise tunne kergem tulema, sest tundub, et normaalne söömine on liiga keeruline. 
Kui aga siiski oma jõududega toime ei tule, siis on mõnikord abi, kui kaalu langetatakse grupis, nt Figuurisõpradega liitudes. Langetades kaalu koos grupiga, on motivatsioon suurem. 
Söömishäirete raviga tegeleb Tartu Ülikooli kliinikumi Psühhiaatriakliinik, mis ei tohiks olla tasuline.

Anonüümne

24. jaanuar 2013

Tere! Mina teen uurimistööd teemal “Rämpstoidu osakaal algklassiõpilaste toidus”. Sooviksin küsida Teilt, millised on kõige sagedasemad toitumisprobleemid lastel? Mis kuulub üldse rämpstoidu alla? Kas Eesti koolides on piisavalt tervislik toit? Millised on Teie arvates toiduained, mis peaksid igapäevaselt olema laste toidulaual ning milliseid soovitaksite igal juhul vältida?
Aitäh!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kõigepealt esimene märkus pealkirja kohta. Kindlasti ei tohiks kasutada seal sõna “rämpstoit”, sest sellist mõistet ei eksisteeri ja ükski toit ei ole rämps. Osasid toite lihtsalt peaks sööma rohkem ja/või sagedamini ning teisi vähem ja/või harvem.
Kahjuks ei ole juba üle kümne aasta uuritud inimeste faktilist toitumist, mis tähendab, et andmeid selle kohta, mis täpselt on laste suurimad probleemid, ei ole olemas. Mõningaid toitumisega seotud küsimusi esitatakse HBSC-uuringus, kuid seal uuritakse vaid 11-, 13- ja 15-aastaseid lapsi, mitte nooremaid. Selle uuringu põhjal võib öelda, et vanuse suurenemisega väheneb hommikusöögi söömine, soovitustele vastavalt ei söö paljud puu- ja köögivilju, leiba, kala. Ise leiate nende uuringute andmeid, kui lähete www.terviseinfo.ee Trükiste rubriiki ning sisestate sinna otsisõna “HBSC”.
Mõningaid andmeid toitumisest leiab ka eelmisel aastal läbiviidud koolitoidu uuringust, mille raport on kättesaadav siit
Toidud, mida igas toidugrupis soovitatakse rohkem või vähem süüa, on leitavad valgusfooritabelist
Toitu ei saa samuti nimetada tervislikuks/ebatervislikuks – tervislik või ebatervislik saab olla kogu toitumine tervikuna või kooli puhul seega näiteks pakutav nädalamenüü. Koolidele kehtivad ranged nõudmised, millele koolitoit peab vastama. Määrusele vastavust kontrollib Terviseamet. Kuna koolitoidule ettenähtud toetused ei kasva samas tempos toiduainete hindade tõusuga, siis kuigi on võimalik pakkuda energia ja põhitoitainete vaatevinklist soovitustele vastavat menüüd, on väga mitmekesise koolitoidu (eriti puuviljad, kala) pakkumine üldjuhul raskendatud.
Igapäevaselt peaksid lapsed sööma leiba, putru, puu- ja köögivilju, piimatooteid, midagi toidugrupist liha-kana-kala-muna ning veidi lisatavaid toidurasvu. Piirama peaks suhkru ja maiustuste, karastus- ja mahlajookide, saiakeste ja küpsiste, soolaste näkside, aga ka palju töödeldud valmistoitude kasutamist.

Anonüümne

8. jaanuar 2013

Tere ja meeldivat aasta lõppu!

Olen 32 aastane meesterahvas, kes kaalub 60kg ja pikkust on 170cm. Nii ma seda mäletan alates sõjaväest, ehk oma 13 aastat juba. Ees ootab 3,5 kuud füüsilist aega, mis sisaldab endast 10 h (füüsilist) tööd päevas. Sellekspuhuks plaanin seada omale mingi menüü, mis aitaks sellest perioodist võimalikult väikeste kadudega läbi triivida. Toituda plaanin päevas 5 korda. Hommikul, lõunal ja õhtul, ning 2 oodet koos meega teega (eelistan taimeteed). Hommikuti plaanin võtta 50-75% kordadest Täistera kaerahelbe putru õunamoosiga. Kõik muu aga suhteliselt tume maa. Kas ma peaksin oma menüü koostama peamiselt valgust ja energiast, nt. magus ootel? Kas õhtusöök peaks olema kergem kui lõuna?

Tänan

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kas ma saan õigesti aru, et kardate füüsilise koormuse tõusu tõttu kaalu kaotust ja üritate seda vältida? Selleks, et kaal säiliks, tuleb saada toiduga niipalju energiat, kui seda ära kulutatakse. Kui füüsiline aktiivsus suureneb, tuleb suurendada ka energia saamist. Kõigepealt võiksite alustada sellest, et arvutate kalkulaatoriga enda jaoks vajaliku päevase energiahulga välja ja siis proovite programmiga oma toitumisharjumustest ja võimalustest lähtuvalt endale ise koostada menüü. Lähtuda võiks ka sellest, et võimalusel võiks see olla mitmekesine, sest ühesuguse pudru söömine hommikuti tüütab pikapeale ära ning kui kõik toidukorrad kipuvad nädalate viisi sarnased olema, siis võib juhtuda, et ka mõnest vajalikust toitainest jääb puudu.
Kui näiteks Teie päevane energiavajadus oleks 3000 kcal, siis hommikusöök võiks sellest anda umbes 25% ehk 750 kcal. Pudrust ainult kindlasti sellist energiakogust kätte ei saa, vaid tuleks juurde süüa võileiba, keedetud muna, juua näiteks kakaod. Suure energiavajaduse puhul võiksid ka ooted olla oluliselt tugevamad kui vaid tee meega. Kui põhitoidukordadel sööte piisavalt puu- ja köögivilju, liha, kana, kala, täisteravilju ja lisatavaid rasvu, siis võib oodeteks süüa ka midagi toidupüramiidi tipust ehk toidugrupist suhkur ja maiustused. Menüü koostamisel vaadatakse nii kogu energia saamist, kui ka valkude-rasvade-süsivesikute omavahelist tasakaalu ja piisavalt kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete saamist. Programmis on võimalik oma toitumist analüüsida ja vaadata, mida peaks muutma, et see vastaks soovitustele. Soovitan mitte vaadata üksikuid päevi, vaid vähemalt nädalajase perioodi keskmist tulemust ja seda võrrelda soovitustega, kuna päris igapäevaselt me keegi ideaalselt toituda ei suuda. Menüü koostamiseks soovitan lugeda ka toidupüramiidi õpetust, kust saab teada, milliseid toidugruppe ja umbes kui suurtes kogustes igapäevaselt sööma peaks. 
Võimalusel võiks õhtusöök olla lõunasöögist pisut kergem, kuigi reaalne elu näitab, et inimeste peamiseks toidukorraks kujuneb siiski õhtusöök.

Anonüümne

19. detsember 2012

Tere,
tahaksin küsida raualisandite kohta. Saan aru, et tegelikult võib kahevalentne raud koos c-vitamiiniga põhjustada seedetraktivaevusi (haavandeid, kõhulahtisust jne). Kas sama kehtib ka ükskõik millise kahevalentse raua soola kohta (võtan praegu ferromaxi, kus on koos c-vitamiinirikas mustsõstar jm taimed ning raudtsitraat)?
Lisaks, kas taimne raud on kolmevalentne? Ja millist raualisandit soovitaksite raseduse ajal? Ühe arsti kirjutatud artiklist sain aru, et käsimüügis ongi ainult kahevalentse raua preparaadid, seega peaks vist igal juhul arstiga konsulteerima.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Raseduse ajal vajatakse toiduga saadavat rauda veidi rohkem kui tavaliselt, see on 14-17 mg ööpäevas. Loote kasvuks ja arenguks on see hädavajalik.
Kui toituda mitmekesiselt, süües segatoitu (sea- ja veiseliha, munad, kala, krevetid, austrid, kõrvitsaseemned, oad-herned jms), siis ei ole ohtu rauavaeguse tekkeks. Mitteheemse raua imendumist vähendavad kiudainete liigtarbimine, punane vein, tee (tanniinirikas), kohv, kaltsiumi ja fosfaatiderikas lehmapiim.
Ainult 10% toiduga saadud rauast imendub seedetrakti kaudu, keskmiselt 1-1,2 mg päevas. Rauda on organismil vaja, kuna see on hapniku transportija.
Tavatoiduga raua üledoseerimise ohtu ei esine. Toidus esineb Fe (III) mitteheemse rauana ehk ferrirauana, kuid imendub Fe (II)  ehk ferrorauana mao happelises keskkonnas. C-vitamiin soodustab küll imendumist, kuid kahjustab ka seedetrakti limaskesta, ja sellest võivad olla tingitud ka kaebused. Rauarohke joogivee joomine ei ole soovitav. Kõik see soodustab valkude-rasvade oksüdatiivset stressi ja vabade radikaalide teket.
Ohutumad on rauapreparaadid, mis on Fe (III) valentsed ja saadavad retseptiga. Rauapreparaadid esinevad kompleksühenditena, ja nendest sobivamad on kompleksid sahharoosi, maltoosi, dekstriiniga. Ei soovitata Fe (III) tsitraat-, soritool-, glükonaatühendeid.
Omal käel ja pikaajaline rauapreparaatide tarvitamine on ohtlik, kuna see soodustab normaalse ainevahetuse häirumist ja vaevuste teket otseselt kahjustades mao-sooletrakti limaskesta. Kindlasti tuleb küsida nõu oma perearstilt rauavaegusaneemia diagmoosimisel. Varajast aneemiat saab diagnoosida vereseerumi kaudu (seerum-ferritiini määramine).