Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
12. aprill 2013
Tere
Palun täpsustada kas kuumsuitsukala võib katoriseerida tervislikuse alla, millest see tervislikus võiks sõltuda. Nt kus kala on kasvatatud (sisekasvandus vs järve jm lahtine veekogu) sh võtta arvesse et kala on kasvatatud Eestis.
Mis on ohtlikud kui on keemilised ühendid mis suitsetamisega kaasneb?
On kuskil mingi info värske kala vs suitsukala keemilised koostised (vitamiinid, valgud jm) välja toodud?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kala soovitatakse süüa 2-3 korda nädalas ning seda ennekõike selles sisalduva D-vitamiini ning oomega-3-rasvhapete sisalduse pärast. Nende sisaldus kuumsuitsutamisel kindlasti mingil määral muutub, kuid kuna enamik toidu andmebaasides olevatest kaladest ei ole analüüsitud selliselt, et kõigepealt võetud toore kala analüüs, siis sama kala analüüsitud kuumutatult ja suitsutatult, vaid erinevalt töödeldud kalade analüüsid on teostatud erinevatel ajahetkedel erinevate kaladega, siis ei ole võimalik öelda, kui suur tegelik kadu kuumtöötlemise või suitsutamise käigus olla võib. Eestis kasutuseloleva toitude koostise tabelid saate leida siit ning nimekirja teiste maade andmebaasidest siit. Analüüside tulemusi kalades leiduvate võimalike saasteainete kohta saab leida Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljelt. Lühiülevaate võimalikest ühenditest, mida suitsust leida võib, teeb Teile ka Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Siret Dreyersdorff: “Erinevate allikate andmetel on suitsust leitud 200-600 keemilist ühendit. Suitsus leiduvate ühendite klassidest on tähtsamad: fenoolid, orgaanilised happed, aldehüüdid, ketoonid, süsivesikud, alkoholid. Suhteliselt palju on uuritud fenoole (nt sigarettides, õhuvärskendajates) ja nende toimet toodetele. Suitsu komponentidest on suure tähelepanu all PAHd (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud), millel on kantserogeenne toime. Neist enim on uuritud benso(a)püreeni sisaldust ja toimet. Olemas on piirnormid nendele ainetele. Neid ühendeid on uurinud ka meie Terviseameti Tartu labor. Näiteks 2003. aastal on läbi viidud riiklik seire sprottide osas, benso(a)püreen: analüüsiti toorkala, toiduõli, suitsutatud kala, valmistoote homogeniseeritud segu ja valmistoote õlifraktsiooni. Seirete tulemused on kättesaadavad Põllumajandusministeeriumi kodulehel. Kalade kohta saate lugeda ka siit.”
12. aprill 2013
Tere.Soovin oma kooli lastele pakkuda 3,5% piima.Kuidas sellesse suhtuda arvan,et see on tervislikum ::kuigi ma vaatan paki pealt,et valku on 2,5 % piimas rohkem ja süsivesikuid ka:: nüüd aru ma ei saa mis vahe sellel piimal siis on,kuidas ta lapse tervisele kasulikum on???
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui vaadata näiteks Tere kodulehte, siis süsivesikute kogus on mõlemas piimas võrdne ning valke on enam 3,5%-lises piimas. Peamine eelis, mis 3,5%-lisel piimal 2,5%-lise ees on, ongi just piimarasva sisaldus, mis aitab kaasa piimas oleva kaltsiumi omastamisele. Kui Te suudate 3,5%-lise piima kasutamisel kogu menüü koostada sellise, et kõikidest pakutud toitudest saadud küllastunud rasvhapetest saadav energia ei ületaks 10% kogu saadavast energiast, siis on selle piima kasutamine igati hea.
23. veebruar 2013
Tere! Mulle pakub huvi see, et elan koos oma kursusekaaslasega, kes on tervisliku toidu fanatt ning tema väitis, et näiteks porgandeid jm juurvilju keetes tuleks neid süüa alati supina, kuna keeduvees on alles vitamiinid ja mineraalained. Vaikselt hakkab supist kõrini saama, kas sellel väitel on tõepõhi all? Soovin öelda ka aitäh sellise abistava rubriigi eest – leidsin siit palju kasulikku!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Jah, vesilahustuvad vitamiinid ja osad mineraalained võivad keetmise käigus minna keeduvette, kuid tegelikult ei ole see kogus väga suur, sest kuumtöötlmine ise hävitab vitamiine päris tugevasti. Loomulikult võib ära kasutada köögiviljade keeduvett suppide-kastmete valmistamisel, kuid ainult suppidest toitumine ei ole kindlasti mitmekesine toitumine.
23. veebruar 2013
Tere,
Ma teen hetkel uurimistööd magusatarbimisest ning mul oleks vaja lisainformatsiooni ühe toidu suhkrusisalduse kohta. Võtsin oma uurimistöös aluseks siinselt leheküljelt (http://www.kliinikum.ee/attachments/article/521/Suhkur_ja_sinu_tervis.pdf) olevad andmed, mis saan aru on TAI poolt kindlaks määratud. Siiski ei leidnud vastust ühele toiduaine suhkrusisaldusele, mis on mu uurimistöös päris tähtis. Nimelt, kui palju suhkrut on umbes keskmiselt ühes 70/80ne grammilises saiakeses ja ühes 100 grammises koogitükikeses?
Vastust ootama jäädes,
Ida.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
TAI on ise lasknud finantside puudusel analüüsida vaid mõningaid üksikuid toiduaineid (nt leib, piim, hapukoor, kama ja vee mõned). Enamik andmebaasis sisalduvatest toitainelise sisalduse andmetest pärineb teiste maade vastavasisulistest andmebaasidest või on arvutatud retseptide põhjal.
Väga keeruline on anda ühe keskmise saiakese või koogitükikese suhkrusisaldust ja seda paljudel põhjustel. Esiteks on erinevate saiakeste suhkrusisaldus erinev (nt võiroos või kaneelirull). Teiseks võivad teha sama nimetusega saiakest erinevad pagarid erineva suhkrukogusega. Kolmandaks on raske anda suhkru kogust, kuna saiakestes-kookides sisalduv moos vm lisand võib sisaldada samuti suhkrut, teisest küljest võib sahharoosi saada ka teistest toorainetest kui ainult suhkur ise.
Võin siia panna meie andmebaasis oleva 70 grammise kaneelirulli jaoks kasutatud suhkrukoguse (so ca 10-11g), kuid see ei pruugi sugugi mitte olla keskmine suhkrukogus suvalises saiakeses. Koogiga on asi veelgi keerulisem. Näiteks 100 grammi väga rammusa ja magusa šokolaadikoogi valmistamisel on sellesse lisatud umbes 35 grammi suhkrut, kuid kui sellise koogi tegemiseks on kasutatud poe šokolaadi, võib reaalne koogis sisalduv suhkrukogus tulla veelgi suurem. Samas näiteks 100 grammi kohupiima-toorjuustu (põhjaks küpsised) valmistamiseks on meie andmebaasis olevas retseptis kasutatud vaid 8-9 grammi suhkrut, aga reaalselt lisandub suhkrut ka koogi koostises olevatest küpsistest.
Seega, kõik sõltub ikkagi konkreetsest koogist-saiakesest ning valmistajast.
23. veebruar 2013
Kas köögivilja hoidistes on säilinud väärtuslikud ained, nt poest ostetud pärlsibulad, konservmais, marin. kurk, konservherned jms.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Igasugune kuumutamine ning pikaajaline säilitamine vähendab toitude vitamiinisisaldust. Sibulates ja kurkides on värskenagi vitamiinide-mineraalainete sisaldus suhteliselt väike, esimesi soovitatakse pigem nende fütotoitainelise koostise, teist aga veesisalduse präast. Mais ja herned on küll headeks taimseteks valguallikateks, kuid nende söömisega ei tasu üle pingutada. Konserveerimisel kasutatakse tavaliselt päris suurtes kogustes soola või suhkrut. Näiteks üks detsiliiter konserveeritud herneid sisaldab umbes 0,5 grammi soola (päevane maksimaalne lubatud soolakogus on 5-6 grammi kõikidest allikatest). Parem on alati eelistada värskeid või korralikult sügavkülmutatud köögivilju. Erinevate toitude keskmiste toitainesisaldustega saab ise täpsemalt tutvuta siin.
19. jaanuar 2013
Tervist!
Kas vastab tõele väide, et kaerahelbeputru ei tohiks teha mitte piima vaid veega? Olen seda kuulnud siit-sealt tervisliku toitumise nõustamisega seotud inimestelt ja nad väidavad põhjuseks olevat selle, et piimaga tehtud herkulapuder läheb sooltes käärima. Veega tehtud pudruga sellist protsessi aga toimuda ei tohiks. Ja kui see väide tõele vastab, siis kas see kehtib ka teiste kõikvõimalike toiduainete puhul, millest saab teha putru (mais, hirss, manna, riis, speltanisu jne)? Kui Teil on veel mingeid pudru tegemisega seotud nõuandeid, siis need on väga teretulnud, kuna eeskätt küsin neid küsimusi just seetõttu, et tahan hakata putru tegema 1,2 aastasele lapsele. Siiamaani sõi ta Milupa pudrupulbritest tehtud putru nii vee kui ka lehmapiimaga ja mitte mingeid komplikatsioone pole olnud. Muutust tahaks lihtsalt seepärast, et perega koos hommikul kõigile ühte putru teha. Muide, mida arvate spetsiaalselt beebidele mõeldud pudrupulbritest? On see “ersats” või kõlbab sama hästi kui tavaline puder – lihtsalt on kergem valmistada. Küsimus tekib mul just siinkohal, et pulbrit ei keedeta pudruks – kallatakse lihtsalt vedelik peale. On see ok ja mida arvate koostisest?
Ette tänades,
Maria
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selle kohta, et piimaga tehtud pudru peaks kõhus käärima minema, teaduslikke tõendeid ei ole. Küll aga võib piima söömine iseenesest mõnedel inimestel, kes laktoosi ei talu, tekitada vaevusi (kõhupuhitust, kõhulahtisust vm), mida võidakse pidada käärimiseks. Enamik väikesi lapsi talub laktoosi hästi ning kui rinnapiima joomise lõpetamisel jätkatakse piimatoodete tarbimist, talub inimene laktoosi ka vanemas eas, kuigi selle taluvus vanuse suurenedes üldjuhul väheneb.
Poes müüdavaid lasteputrude koostist eriti kommenteerida ei oska, kuna imikute ja väikelaste toitumine on tegelikult lastearstide pärusmaa. Ilmselt on sellistel pudrusegudel võrreldes ise valmistatud pudruga nii eeliseid kui ka puuduseid, kuid see sõltub ka konkreetsest pudrust. Kuigi neid on kergem valmistada ning osad neist võivad olla ka rikastatud, et suurendada laste vitamiinide-mineraalainete saamist, siis ise pudru valmistamine tuleb kindlasti odavam ning raske on öelda sedagi, kas ja kuivõrd rikastatud putrudest saadavad toitained ka imenduvad ning seetõttu võiks nende toitainete saamine sealt suurem kui ise valmistatud putrudest.
Kui kodus ise putru valmistada, siis mõned soovitused. Väikelastele ei ole soovitatav pudrule lisada soola ning suhkrugagi võiks olla tagasihoidlik. Kui kardate valmistada putru piimaga, võite valmistada seda vabalt ka ainult veega, kuid siis peaks laps siiski päeva jooksul saama piima või teisi vedelaid piimatooteid, lisaks ka näiteks kohupiima, kodujuust või juustu. Kuna kasvavad lapsed vajavad rasvu, võite lisada pudrusse pisut õli või võid. Pudru peale sobivad väga hästi värsked või külmutatud marjad. Pudru maitsestamiseks võib lisada sellesse kuivatatud puuvilju ja marju, kui olete kindel, et laps neid endale kurku ei tõmba.
14. jaanuar 2013
Tere! Kas saaksite palun nimetada toite, mis annavad palju energiat, aga samas säilivad kaua? Kuna praegu kõik need asjad toimuvad, just läksid päikesetormid üle, aga siiski on tornaadod ja sõjad ja asjad, ja mina olen täiesti kindel, et ühel hetkel ei ole meil enam meile tuntud majandussüsteemi. Sellel põhjusel tahaksin hakata valmistuma ja toitu varuma, kuna katastroofi ajal poest vist midagi väga saada pole. Seega tahaks teada saada rohkem toite, mis püsivad kaua värskena ning samal ajal annaksid ka palju energiat (et ei peaks palju sööma). Ette tänades, prepper
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
27. detsember 2012
Tere, Eestisse ilmus müüki huvitav toit, mis aitab reguleerida kehakaalu ja tasakaalustada toitumist. Ma paremat linki tutvustamiseks ei leidnud kui see http://www.energydiethd.com/collection/cappuccino/
Küsimus et kas see aitab inimestel reguleerida kehakaalu, näiteks kaalu langetamiseks või hoopis kaalu tõstmiseks. Ostsin paar purki ja sattusin kogemata teie lehele. Võin saata teile ka etiketti kui vaja?!
Lugupidamisega
Vitali B.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei ole võimalik sellel lingil toodud informatsioonist välja lugeda toote eesmärki. Suure tõenäosusega tähendab “kehakaalu reguleerimine” pigem kaalu langetamist. Enamik selliseid tooteid siiski olulist kaalu langetavat mõju ei oma, vaid kaalu saab alandada ja kontrolli all hoida siiski vaid normaalse toitumise ja piisava füüsilise koormusega.
9. november 2012
Tere! Kuidas suhtuda poes müüdavatesse plastkarpi pakendatud idudesse hügieeni seisukohalt? Olen neid vaadanud, julgemata osta, sest nad tunduvad pealtvaadates nii õrnad, et kahtlen, kas neid katki tegemata jooksva vee all pesta õnnestub. Ei saa ju aga kindel olla, et nendel mingeid tervisele ohtlikke baktereid või hallituse eoseid ei leidu, liiati, kui meenutada hiljaaegu toimunud massilist haigestumist idude söömise tagajärjel.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Veterinaar- ja Toiduameti Toiduosakonna juhataja Heneli Lamp: “Poes müüdavad pakendatud erinevad idud (sh riivitud porgandi lisandiga) on tarbimisvalmis toit ja on seega mõeldud söömiseks eelnevalt pesemata. Idandamiseks võetud seemned on enne idandamist puhastatud ning idandamise ajal kastetakse idusid üksnes joogivee nõuetele vastava veega. Idusid analüüsitakse regulaarselt vastavalt valmistoidu nõuetele nii ettevõtte kui ka järelevalveasutuse poolt.”
2. november 2012
Tere!
Ma olen 17.a tüdruk 173cm pikk ja 66kg ehk siis normaalkaalus. Teen regulaarselt trenni. Probleem on selles, et ma ei söö puuvilju,köögivilju(v.a kartul), liha(v.a viiner, kui seda üldse lihaks nimetada), seeni ja võibolla midagi veel. Ma olen tähele pannud, et ma tahan neid kõike süüa, kui neid kodus valmistatakse ja alati mõtlen, et nüüd ma lähen ja proovin selle ära, aga kui see hetk kätte jõuab, siis ma seda enam ei suuda. Arvan, et see kõik on mul peas kinni… Mida ma peaks tegema, et sellest totrusest lahti saada ja lõpuks hakata sööma nagu normaalne inimene? Kas selline toitumisviis võib tekitada unisust ja vitamiinipuudust(jalad lähevad joostes krampi)?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Jah, igasugune piiratud toitumine võib jätta organismi ilma vajalikest toitainetest, mis omakorda hakkab tekitama kõikvõimalikke probleeme – väsimust, vastuvõtlikkust haigustele jne. Kui Sa ei söö piisavalt puu- ja köögivilju, siis ilmselt ei saa piisavalt C-vitamiini, aga ka magneesiumi. Viimase puudus võibki tekitada lihaskrampe. Väsimus on seotud nii C-vitamiini kui ka raua (liha) puudusega.
Soovitan Sul umbes nädala jooksul analüüsida oma toitumist ja vaadata nädala keskmiselt, mida Sul toidus puudu jääb ning püüda oma menüüsse lisada toite, mis neid sisaldaksid. Köögivilju ei pea närima värskelt või sööma keedetult, neid võib teha ka väikesteks tükkideks ja segada toidu sisse.
Kui siiski tunned psüholoogilist vastumeelsust teatud toitude suhtes ja ise seda ületada ei suuda, siis oleks õige pöörduda psühholoogi poole, kes oskaks aidata sellest üle saada.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon