Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert ja Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
25. juuni 2014
Kirsi-, mureli-,ploomikivid
Kuulsin kahte väidet.
1. kirsikvi alla neelamisel võib (ei pruugi alati) see sattuda pimesoolde, põhjustada põletikku ja seega operatsiooni vajaduse. Kas see vastab tõele? Kas sama pädeb ka murelikivi kohta?
2. Kirsikivisid ei tohi jätta kompoti sisse. Väidetavalt isegi keetmisel säilivad kahjulikud/mürgised ained. Kas see vastab tõele? Kas sama pädeb ka ploomikompoti kohta?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kirsi-, mureli- ja ploomikivid on suhteliselt suured ning seepärast pole põhjust karta nende pimesoolde sattumist.
Kivides sisalduvate mürgiste ainete kohta on väga põhjalikult kirjutanud Hergi Karik siin.
28. veebruar 2014
Tere! Kui kapis, kus hoitakse kuivaineid, jahu, omakorjatud ravimtaimeid paberkottides, jms, on pikka aega seisnud kilekotis hallitanud leib, kas teised toiduained sobivad veel tarvitamiseks või on samuti kahjustunud?
Tänan!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui leiba sisaldanud kilekott on olnud väga hästi suletud, siis tõenäoliselt teised toiduained saastunud ei ole. Kui Te aga avasite kilekoti kapis ning seda ka raputasite, siis võivad üsna tõenäoliselt hallitusseente eosed olla sattunud ka kõrvalasuvatele toodetele. Kui need pakid on olnud suletud, siis jällegi vähendab see võimalust saaste leivimiseks otseselt nendele toodetele. Soovi korral võite oma kapi nõrga äädikalahusega üle puhastada, mis peaks võimalikud kappi “laiali pudenenud” hallitusseente eosed hävitama.
31. jaanuar 2014
Tere!
Lugesin hiljuti, et Prisma korjas müügilt noroviiruse kahtlusega Rainbow külmutatud marjad. Sellega seoses tekkis küsimus teiste vaarikate, maasikate jne. kohta. näiteks vaarikatarretise kohta (Selveri köök), kas neid on kontrollitud?
Tänud.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Veterinaar- ja Toiduameti Toiduosakonna peaspetsialist Jaana Oona: “Veterinaar- ja Toiduamet on siiamaani lähtunud impordile kehtestatud Hiina maasikate proovivõtu nõuetest ning aastal 2013 võeti üks proov. Kõik Euroopa Liitu imporditavad Hiina maasikad on allutatud täiendavale kontrollile noroviiruse osas. Muude marjade ja muu Euroopa Liidu päritolu toodete osas Eestis proovi võetud ei ole. Eelmisel aastal aset leidnud puhangud on aluseks selle aasta proovivõtu riskihindamisele ning seega planeerib Veterinaar- ja Toiduamet sellel aastal mõned proovid võtta.”
29. jaanuar 2014
Teil on kodukal uudis, et toorpiima peaks kuumutama. On see mingi nali või? Kui ma tahan kuumtöödeldud piima-laadset toodet osta, siis ostan hulga odavama Tere piima! Kuumutamine hävitab kõik kasulikud bakterid-mikroorganismid.. Did u knew that? Ühesõnaga, toorpiim on kasulik ja too 2,5 protsendine piimalaadne toode on mõttetu jura.
Ei imestaks kui varsti tuleks soovitus et ” hapukapsast ärge toorelt sööge, võte kokkupuutuda bakterite ja b12-ga”
Heil ja tervisi :)
Pada
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Anneli Sammel: “Eesti Maaülikooli poolt tellitud uuringu tulemused on kindlasti usaldusväärsed. Riigiasutusena ei saa me sellest mööda vaadata ja meie kohus on elanikkonda neist riskidest teavitada, isegi siis kui riskid on väikesed. Põllumajandusministeerium soovitab siiski riskide maandamiseks toorpiima kuumutada. See on soovitus, mille osas peavad inimesed ise tegema otsuse. Kindlasti on palju toorpiima tarvitajaid, kes kasutavad oma farmi toodangut või kontrollitud hügieeniga farmi toodangut ja pole mõtet neile seda ka keelata. Paanikaks ei ole põhjust ja riskidest teadlik olemine on ju kasuks kõigile.”
15. detsember 2013
Mida teha mandariinidega enne söömist, et mitte haigeks nendest viirustest jääda. Kas siis mandariinid kannavad viiruseid?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Mandariinid tuleks kindlasti enne koorimist hoolikalt sooja veega (võib-olla isegi seebiga) pesta ja kuivatada. Kui süüa koorimata mandariine, siis võivad haigusi tekitavad bakterid vm kanduda koortelt näppudega ka mandariini sisule ning sealt omakorda suhu ja tekitadagi haigusi. Haigusetekitajad võivad mandariinidele sattuda nii korjamise-transportimise käigus kui ka poes, kus inimesed neid katsuvad ja neile peale köhivad-aevastavad.
11. november 2013
Tere,
Küsimus seoses lisaainetega,mida lisatakse meie toitudesse.
Kas modifitseeritud tärklis on hea või halb?
Ma tean,et aspartaam on väga halb,ja kasutakase Ameerikas põhiliselt igas asjas,kuid eestis on seda vähe,et kui kahjulikuks hindate seda teie?
Ja kui palju kahjulikum on glükoosi-fruktoosisiirup tavalisest valgest suhkrust??
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi Toiduohutuse osakonna Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Katrin Lõhmus:
“Euroopa toiduohutusameti (EFSA) arvamuses sisalduva teabe kohaselt ei mõju tervisele hästi fruktoosi tarbimine koguses, mis annab energiat rohkem kui 25% kogu päevasest toiduenergiast (ligikaudu 125 g fruktoosi päevas), samas ei täheldatud ebasoodsaid mõjusid, kui fruktoosi tarbiti tärklise või sahharoosi asemel koguses kuni 40-50 grammi päevas.
Suuremaks probleemiks, kui fruktoosi-glükoosisiirupi kasutamine, võib olla suhkrute (sahharoos, glükoos, fruktoos) suur tarbimine üldiselt. Sügisel alustatud rahvastiku toitumise uuringu käigus kogutakse andmeid Eestis elavate inimeste toitumisharjumuste, sh suhkrutarbimine, kohta. Pärast uuringu andmete analüüsi saab hinnata, kui suur on elanike suhkrutarbimine ning kas ja milliseid meetmeid on vaja võtta selle reguleerimiseks. Meetmed võivad olla näiteks inimeste teavitamine, nõuete kehtestamine õigusaktiga jms.
Euroopa Liidus võib toidus kasutada vaid selliseid lisaaineid, mis on tervisele ohutud nii toksikoloogiliselt kui ka tarbimisulatuselt. Tervisele ohututest lisaainetest on koostatud Euroopa Liidu lisaainete loetelu, milles on ära toodud nende lubatud kasutusalad.
Lisaainete toksikoloogilise ohutuse hindamisel arvestatakse aine mürgisuse andmeid nagu mõju ainevahetusele, krooniline ja subkrooniline mürgisus, kantserogeensus jne, aga ka andmeid lisaaine keemilise koostise, analüüsimeetodite, toidus toimuvate reaktsioonide ja soovitud kasutusalade kohta. Nende andmete põhjal määratakse aktsepteeritav päevadoos (ADI, acceptable daily intake), mille piires võib lisaaine tarbimist pidada ohutuks.
Lisaaine ohutuse vaagimisel hinnatakse ka seda, kui palju tarbija tõenäoliselt seda päevas tarbib. Uue lisaaine turule lubamisel arvestatakse lisaaine jaoks taotletavaid piirnorme ning seda sisaldavate toitude suurimaid päevaseid söödavaid koguseid. Lisaaine kasutus loetakse ohutuks ainult siis, kui kõikide eri toitude kaudu saadav lisaaine kogus päevas jääb alla ADI. Eelnevalt kasutada lubatud lisaaine kasutusala laiendamisel mõne toidu või toidugrupi võrra hinnatakse samuti lisaaine tarbimist, et näha, kas on n-ö ruumi lisaaine kasutuse laiendamiseks.
Seega olemasolevatele teadusandmetele ning nende põhjal tehtud toksikoloogilise ohutuse ja tarbimisulatuse hinnangutele toetudes saab öelda, et lisaainete toidus kasutamine ettenähtud kasutusalade ulatuses ei kujuta inimese tervisele ohtu.”
21. oktoober 2013
Missugused säilitusained on inimesele ohtlikud.Ma mõtlen e aineid
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõik Euroopa Liidus toidus kasutatavad lisaained on kontrollitud ning tunnistatud kasutatavas koguses ohutuks. Kui inimene toitub mitmekesiselt ning eelistab töötlemata toitu, siis ei ole ohtu ühegi lisaaine ületarbimiseks. Osadel inimestel võivad mõned lisaained (ennekõike asotoiduvärvid ja magusained) esile kutsuda ülitundlikkust. Sellised inimesed peaksid neid lisaaineid vältima.
26. september 2013
Tere. Olen ise meditsiinitöötaja ja konkreetselt küsimusega mul ei olegi tegemist, pigem märkusena, mis puudutab lisaainet ühes ravimis. Võibolla peaks antud teemat kommenteerima hoopis nt ravimiamet vms asutus.
Sai ostetud lastele mõeldud rögalahtistav käsimüügipreparaat Fluditec 20mg/ml.
Nimelt sisaldab preparaat lisaks toimeainele (küll arusaamatul põhjusel, aga see pigem farmakoloogiline teema) päikeseloojangukollast (E110). Pakendil aga puudub sellekohane kohustuslik märge võimalikust toimest lastele aktiivsusele. Samuti ei ole seda mainitud raviminfolehel. Kas kohustus seda mainida ei peaks olema ükskõik millisel tootel, sh ravimil?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi Toiduohutuse osakonna
Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Katrin Lõhmus: “Nimetatud nõue tuleneb toidu lisaainete määrusest ja see ei laiene ravimitele. Ravimitele esitatavate nõuete osas tuleks pöörduda Ravimiametisse.”
1. september 2013
Kas poest müüdavaid pakitud seemneid, kuivatatud puuvilju ja pähkleid peaks enne söömist ka pesema või vees leotama? Pakendil pole selle kohta info puudub.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuivatatud marju-puuvilju soovitatakse kindlasti enne söömist pesta. Leotada otseselt pole vaja, kui seda ei nõua just toiduvalmistamise tehnoloogia (nt, et muuta rosinad toidu koostises pehmemateks). Pähkleid-seemneid üldjuhul ei pesta, kuid jälgige kindlasti “parim enne” kuupäeva ning seda, et pakend ei oleks kahjustunud. Pähklid kipuvad üsna kergesti saastuma hallitusseente eostega.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon