Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert ja Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
27. september 2014
Tere!
Olin pikalt haige ja peale haigust hakkasin tarvitama selliseid multivitamiine nagu Formula IV (õigemini multivitamiine ja mineraalaineid sisaldav toidulisand). Vitamiine hakkasin võtma ilma arstiga konsulteerimata. Nüüd sõbranna ütles, et kontolliksin ega ma üle ei annusta, nt rauda vms. Võtan iga hommik 1 kapsli, milles on vitamiine järgnevalt:
A 750 μg
C 45
D2 3,75 μg
E 7,5 mg
B1 1 mg
B2 1 mg
B6 1,4 mg
B12 2,25 μg
Niatsiin 12,5 mg
Pantoteenhape 3,5 mg
Foolhape 100 μg
Mg 2 mg
Fe 12,5 mg
Cu 1000 μg
Zn 10 mg
Jood 112,5 μg
Seleen 12,5 μg
Cr 12,5 μg
B6, Mg, Cu, Zn on 100% päevasest annusest.
Mingeid kaebusi pole muidu tekkinud. Tarvitanud olen juba üle 2 nädala.
Küsimus siis selles, et kas seda toidulisandit on ohutu võtta või on võimalus midagi üle annustada, mis poleks kasulik?
Ette tänades!
Ella
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Pärast haigust (eriti pärast antibiootikumikuuri tegemist) vajab organism kindlasti lisaturgutuseks vitamiine-mineraalaineid. Kuuajane kuur on igati õigustatud ning kui Te just mingi vitamiini-mineraalaine poolest rikast toitu väga suurtes kogustes ei tarvita, ei tohiks ühe kapsli toidulisandi võtmine Teie tervist küll mingil viisil ohustada. Vaadates kapsli koostist, siis enamike toitainete sisaldus jääb alla päevasele soovitusele ehk jätab “varu” nende saamiseks ka toiduga.
8. september 2014
Tere!
Tänan Teid vastuse eest. Kui tohib, siis sooviksin natukene täpsustada. Miks on rauarohke vesi tervisele kahjulik? Kas kui see tumedam kiht on poti põhja tekkinud ja seda potti ikkagi kasutada toidu tegemisel, kas siis sealt poti põhjast eraldub ka sellest pruunikast kihist mingeid kahjulikke aineid toidu sisse keetmisel?
Tänan vastamast veelkord.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab TTÜ toiduainete instituudi vanemteadur Tiina Lõugas: “Esiteks, see ei ole 100% kindel, et tegemist on rauakihiga. Seda saate välja selgitada ainult siis, kui lasete enda vett analüüsida. Kui see kiht on juba tekkinud, siis suure tõenäosusega sealt niisama midagi ei eraldu (kui just tükikestena). Samas liigse rauarikka vee tarvitamine niisama joogiveena ei ole tervisele hea. See ongi põhjus, miks peaksite igaks juhuks oma vett kontrollida laskma.”
5. september 2014
Tere,
Mul tekib poti põhja vee keetmisest ja toidu keetmiset veega valge kiht ja ka mingi õhuke pruun kiht. Valge kiht on vist katlakivi ja see tuleb, äädikat vette lisades, ära. Kuid see pruun kiht äädikaga maha ei tule. Selle saab ära ainult kareda nuustikuga nühkides. Millest see pruun kiht tingitud võib olla? Kas kui see pruun kiht on poti põhjas, kas on oht et sellest eraldub midagi kahjulikku ka toidu sisse kui selle potiga süüa keedan? Kas poti põhja kogunenud katlakivist eraldub kahjulikke aineid keetmise ajal toidu sisse?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab TTÜ toiduainete instituudi vanemteadur Tiina Lõugas: “Vees leidub igasuguseid mineraalaineid, valdavalt kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Heledam kiht ongi tingitud kaltsiumi-magneesiumisooladest ehk on nn katlakivi ning olenevalt piirkonna soolade sisaldusest vees võib see tekkida päevade või kuudega. Katlakivi otseselt kahjulik ei ole. Osades piirkondades võib vesi olla väga rauarikas ning tumedam kiht võib seega sellest tingitud ollagi. Väga suur rauasisaldus vees ei ole tervisele hea, selles osas võite paluda igaks juhuks Terviseametilt vastavaid analüüse.”
29. august 2014
Tere,
Kui palju nö kemikaale jms sisaldub arbuusis ja melonis?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi Toiduohutuse osakonna Toidujärelevalve büroo peaspetsialist Sille Vahter: “Küsimusest ei selgu, milliseid kemikaale silmas peetakse. Kui aga küsimus puudutab arbuusis ja melonis sisalduvaid saasteaineid, sh. pestitsiide, siis nende sisaldusele puu- ja köögiviljades on kehtestatud piirnormid.
Kõiki kasutada lubatud pestitsiide on hinnatud nende toksilisuse, kantserogeensuse, mutageensuse ja teiste näitajate suhtes. Pestitsiidide saadavust on võimalik vähendada puu- ja köögiviljade pesemise ja koorimise abil enne tarbimist, samuti toitudes mitmekesiselt (tarbides erinevaid puu- ja köögivilju).
Pestitsiidide jääkide järelevalve toidus kuulub Veterinaar- ja Toiduameti pädevusse. Viimastel aastatel teostatud järelevalve tulemuste põhjal pestitsiidide jääkide piirnormide ületamisi arbuusis ja melonis ei tuvastatud. Täiendavat infot toidu saasteainete kohta leiate Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.”
28. august 2014
Tere,
Kas halvaks läinud piim võib levitada õhku mingeid kahjulikke baktereid või muud sarnast? Küsimus tuleneb selel, et autos läks piimapakk katki ja pool pakki jooksis istme peale. Mingi osa kindlasti jäi istme katte ja poroloni sisse, mida kätte ei saanud. Kuna minuga autos ka koguaeg kaasas beebi ja ise toiduainete kohta nii täpselt ei tea kõike, siis seetõttu küsingi Teilt nõu.
Tänan Teid vastamast
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab TTÜ toiduainete instituudi assistent Kaie Martverk: “Mingid bakterid võivad sellest piimast istmekattes areneda, kuid suurt ohtu ei tohiks olla, sest autos on niikuinii igasuguseid mikroorganisme, mida toome kaasa oma riiete ja jalanõudega, toidukottidega. Istmekate ei tohiks muidugi pikemaks ajaks niiskeks jääda, siis võivad ka hallitused areneda.”
10. august 2014
Tere. Meresoola pakendil on kirjas: PLII: 0,0000013% (1,3mikrogrammi/g); ELAVHÕBE 0,01%; KAADMIUM 0,05%; ARSEEN 0,05%, VASK 0,2%. Kas tegemist võib olla ülimürgise partiiga, kuna raskemetallide piirnormid on siin ületatud kümneid ja tuhendeid kordi (välja arvatud plii?), kui uskuda mitmeid erinevaid erinevaid infoallikaid või ohtlike ainete loetelu koostaja võis lihtsalt eksida, mis viib tarbija usaldamatuseni? Ka palju kordi väiksemad kogused elavhõbedat pikema aja jooksul tekitavad nn mikromerkurialismi. Selle haiguse ebamäärased sümptomid esinevad inimestel üsna sageli ja tihti ei suudeta leida põhjusi. Mõned aastad tagasi Eestis Euroliidu abil tehtud peenuuringud tuvastasid, et elavhõbeda sisaldus organismis on paljudel üsna märkimisväärne. Kas elavhõbeda, arseeni või kaadmiumiga saastatud toidu- ja maitseaineite tarbimine kasvõi üliväikses koguses on ikkagi mõistlik ka nüüd 21.sajandil? Selgus, et meresoola tootmise üle puudub maailmas regulaarne kontroll ning viimaste aastate jooksul ei lisata enam üldse pakenditele infot raskemetallide sisalduse kohta, kuigi neid meresoolas paratamatult on alati. Kuidas oleks võimalik mõjutada ehk kiirendada piirnormide karmistamist Eestis ja Euroopas toiduainete osas ning laiendada piirnormide mõju ka toidulisanditele ja maitseainetele? Lugupidamisega, S.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi Toidujärelevalve büroo peaspetsialist Maia Radin:”Olemasoleva info alusel ei ole võimalik hinnata kas nimetatud toode on nõuetekohane või mitte, selleks tuleks kontrollida metallide sisaldust analüütiliselt. Teatud saasteainete piirnormid toidus on sätestatud Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr. 1881/2006. Plii, kaadmiumi ja elavhõbeda piirnormid toidulisanditele kehtivad 2008 aastast.
Piirnormide kehtestamisel tuginetakse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduslikele arvamustele ning muule olemasolevale infole nagu andmete kogum (millised on leitud sisaldused toidus), toidu tarbimisandmed, geograafiline varieeruvus jms. Määratletud piirnormid on nii madalad kui mõistlikkuse piires võimalik, arvestades võimalikke terviseriske, nende saavutatavust hea põllumajandus, kalandus- ja tootmistava järgides. Enamasti määratakse piirnormid toidugruppidele, mis on olulised saasteaine allikaks või millest on leitud kõrgeid saasteaine sisaldusi. Lisaks sellele on kehtestatud rangemad piirnormid riskigruppi kuuluvate elanikkonnarühmadele suunatud toidule nagu näiteks imiku- ja väikelapsetoit.Sätestatud piirnorme vaadatakse regulaarselt üle võttes arvesse uut infot (teadusinfo, kodutud andmestik sisalduste osas jne). Muuhulgas hinnatakse ka vajadust uute võimalike piirnormide kehtestamise järele.”
14. juuli 2014
Tere!
Lugesin siit just ehmatusega maksa söömise teemat. Ehmatusega seetõttu, et ei olnud siiani teadlik, et maksa söömine võiks kahjulik olla ja et maksas sisalduvad toksiinid. Mure seisneb nüüd mul selles, et oma raseduse esimesed 4-5 kuud sõin maksakastet ja maksapasteeti peaaegu iga päev, sest oli isu selle järgi. Nüüd olengi mures, et kas selline maksa söömine võis halvasti mõjuda mu lapsele?
Tänan
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toitudele, mida müüakse, tehakse aeg-ajalt analüüse nende ohutuse osas. Seetõttu ei usu, et müüdava maksa saasteainete sisaldus võiks olla nii suur, et ohustada Teie või lapse tervist. Ka vitamiini A üleküllusest tulenevad terviseriskid avalduvad alles väga suure koguse maksa söömisel. Kui Teil oli maksa järele isu, võis anda keha signaali, et organismis on puudu just neist ainetest, mida maksas leidub. Mida vähem raseduse ajal muretseda, seda parem. Kindlasti on kõik kõige paremas korras.
11. juuli 2014
Tere!
Palju on räägitud sellest, et maksas talletuvad lisaks kasulikele ainetele (vitamiinidele ja mineraalainete) ka raskemetallid ning maksa ei tohiks tarbida üle 2-3 korra kuus. Nüüd on aga tuldud välja jutuga, et tegelt see raskemetallide osakaal on nii väike ja kui vältida toksiinide/raskemetallide pärast maksa, siis tuleks vältida ka muud ülejäänud liha. Üks artikkel on selline, mida lugesin: http://www.marksdailyapple.com/does-the-liver-store-toxins/#axzz36aTZhLQs . (Tean, et see pole just kõige teaduslikum artikkel, aga inimesed lähevad selle jutuga väga kergesti kaasa).
Kui palju on sellisel artiklil tõepõhja all? Kas tõesti maksa talletunud toksiinide ja raskmetallide osakaal on nii väike, et maksa tarbisel ei pea sellele tähelepanu pöörama. Mind huvitab väga professionali arvamus sellest teemast.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Maksa kogunevad tõepoolest näiteks rasvlahustuvad vitamiinid, aga ka mingil määral toksilisi aineid nagu näiteks raskemetallid. See, palju konkreetses maksas raskemetalle olla võiks, sõltub ennekõike sellest, kus loom elanud või mida söönud on. Kuna iga partiid ei ole võimalik analüüsida, siis seetõttu ongi antud soovitus, et maksa ei tohiks süüa üle 2-3 korra kuus, et vältida võimalikku ohtu saasteainetega. Samuti sisaldab maks arvestatavas koguses A- ja B12-vitamiine, mida võib liigsel maksa söömisel saada liiga palju.
Toitumise üks põhimõtetest on mõõdukus ja see kehtib ka maksa söömise puhul.
11. juuli 2014
Tere,
Kuidas on kõige efektiivsem eemaldada välismaistelt puuviljadelt erinevate pestitsiitide ja kemikaalide jäägid? Kui nt koorin õuna ära, kas siis võin olla kindel, et söön nö puhast puuvilja?
Lisaks tekkis küsimus, et kas arbuus sisaldab ka mingeid kemikaale, väetisi, pestitsiite jne?
Lugesin, et kergitusained (sooda, küpsetuspulber, ammoonium- ja naatruimkarbonaadid jne) sisaldavad alumiiniumi. KUi palju need seda siis ikkagi sisaldavad? Kas kui söön imetamise ajal nt erinevaid kergitusaineid sisaldavaid toite (kooki, küpsist jne), kas siis nendes sisalduv alumiinium imendub ka rinnapiima ja on ohtlik seeläbi beebile?
Tänan vastamast.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastavad Põllumajandusministeeriumi Toiduohutuse osakonna Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Anneli Tuvike ja Toiduohutuse osakonna Toidujärelevalve büroo peaspetsialist Eve Paju: “Lisaainete osas saame kinnitada, et Euroopa Liidus võib toidus kasutada vaid selliseid lisaaineid, mis on olemasolevatele teadusandmetele tuginedes tervisele ohutud.
Kõik kasutada lubatud lisaained on hinnatud nende toksilisuse, kantserogeensuse, mutageensuse ja teiste näitajate suhtes. Toksikoloogiliste andmete põhjal määratakse aktsepteeritav päevadoos (ADI), mille piires võib lisaaine tarbimist pidada ohutuks. Lisaks lisaainete toidus kasutamise tingimustele on kehtestatud igale lisaainele ka puhtusnõuded, sealhulgas raskmetallide sisaldumise osas. Lisaaine kasutamise lubamiseks peab olema lisaaine tervikuna inimese tervisele ohutu, st ükski selles sisalduv element ei tohi põhjustada terviseriski.
Lisaaine ohutuse vaagimisel hinnatakse ka seda, kui palju tarbija tõenäoliselt seda päevas tarbib. Selleks arvestatakse lisaaine jaoks taotletavaid piirnorme ning seda sisaldavate toitude suurimaid päevaseid söödavaid koguseid kõikide elanikkonnagruppide puhul. Lisaaine kasutus loetakse ohutuks ainult siis, kui kõikide eri toitude kaudu saadav lisaaine kogus jääb alla aktsepteeritavat päevadoosi ADI.
Täiendavat infot toidu lisaainete kohta leiate järgmistelt linkidelt: Põllumajandusministeeriumi koduleht ja Lisaainete alane infovoldik.
Sisuliselt samad põhimõtted kehtivad ka saasteainete sh. pestitsiidide valdkonnas. Puu- ja köögiviljade pesemine ja koorimine enne tarvitamist on kindlasti üheks võimaluseks, et kokkupuudet pestitsiididega veelgi vähendada. Samuti tuleks toituda mitmekesiselt (erinevad puu- ja köögiviljad) ning eelistada võimalusel töötlemata ja vähetöödeldud toite.”
2. juuli 2014
Tere,
Kas kui pannil liialt kaua õli kuumutada (nt Borges Extra light, mis koosneb rafineeritud ja extra-virgin oliiviõlist) ning sellel pannil siis nt marinaadis liha praadida, mis siis ka veel pannil pruuniks kõrbeb (eriti pannil olev vedel marinaad liha ümbert), kas selline nö õli ja erinevate marinaadide kärssamine ja kõrbe lõhn, mis pannilt lendub sisaldab ka sissehingamisel kahjulikke aineid, mis võivad mõjutada nt kodus oleva beebi tervist? Või juhul, kui tekib mingeid kahjulikke ühendeid, siis on need kahjulikud ainult söömisel?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi peaspetsialist Eve Paju: “Olemasoleva info põhjal on raske ühest vastust anda, kuid üldiselt võivad õlide suitsemisel ja erinevate keemiliste ühendite lagunemisel tekkida kantserogeensed ühendid, mis võivad ka lenduda. Selle vältimiseks soovitame järgida tootjate poolt antud soovitusi konkreetsete toodete valmistamiseks ja kasutamiseks – näiteks liha valmistamiseks sobiv temperatuur ja viis ning õli kasutamiseks sobivad temperatuurid. Samuti kasutada toidu kuumtöötlemisel kohtventilatsiooni ja vajadusel tuba tuulutada – nii saate võimalikke riske veelgi vähendada.”
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon