Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Toit ja toidu valmistamine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

22. aprill 2010

Tere!

Olen 20 aastane noormees, pikkust 170cm, kaalu ~63kg. Suveks lähen Southwestern organisatsiooni kaudu USA-sse tööle.

Küsimus toitumise kohta tekib päevagraafiku tõttu. Nimelt on äratus kell 6.00 ja tööle asutakse kell 8.00. Töö seisneb koolialaste raamatute müügiga ukselt uksele ning lõppeb tööpäev kella 21.00-22.00 ajal.
Terve päev olen rattaga majade vahet sõitmas ja raamatuid tutvustamas.

Toidukordadena on muidu ette nähtud korralik hommikusöök, nii kuskil 7.00 ajal kohvikus vms. ning päeva jooksul kaks väiksemat 5-10 minutilist einestamist, tavaliselt kell 12.00 ja kell 17.00. (kaasa võetud võileivad vms.) õhtul kui töölt tagasi jõuab, siis peaks 22.30-23.00 voodis olema.

Kas te oskaksite äkki soovitada mida ja mis koguses oleks kasulik tellida hommikusöögiks ja mida võiks päeval einestamiseks kaasa võtta, et organism saaks sellist ebatavalist graafikut järgides siiski vajaliku energia ja ainete/vitamiinide koguse kätte?

Ette tänades, Artjom

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellise graafiku juures õigesti toituda ei ole just väga kerge. Hea on muidugi see, et füüsilist koormust on piisavalt, sest üldjuhul kiputakse USAsse minnes päris kõvasti juurde võtma, sest kogu toitumine toimub reeglina kiirsöögikohtades. Selle vältimiseks tuleks kõigepealt süüa korralik hommikusöök. Võiks süüa putru, mõned võileivad, aeg-ajalt muna või kohupiima, mahla, puuvilja. Lõuna puhul oleks pigem õige võtta pikem paus ja süüa korralik toidukord. Mitte haarata jooksu pealt hamburger, vaid otsida koht, kust saaks nt korralikku köögivilja-, liha-, kana- või kalatoitu. Päeva jooksul tuleks teha paar väiksemat oodet nö jooksu pealt. Selleks sobivad kõige paremini puuviljad või kui on võimalik süüa jogurtit või võileibu. Õhtusöök tundub olevat üsna hilisel ajal, mistõttu ta ei tohiks olla väga toekas, pigem mõni salat (nt köögivilja-kala, köögivilja-kodujuustu vms). Päeva jooksul vajatav energiakogus on tegelikult päris suur, oleneb sõidu intensiivsusest ja ajalisest kestusest, kuid see võib ulatuda isegi 3500 kcal-ni. Kui vähegi võimalik, siis vältida igasugust nn rämpstoitu: karastusjoogid, friikartulid, kartulikrõpsud, küpsised. Need annavad küll energiat, kuid sisaldavad vähe vitamiine-mineraalaineid ning  nende liigsel tarbimisel on kilod kerged tulema.

Anonüümne

5. aprill 2010

Mul on nüüd juhe koos. Mida millega koos süüa?
Minu kehamassiindeks on 20 ja ma teen mõõdukalt trenni. Olen eluaeg olnud õnneks suhteliselt sale. Samas on mul ka eluaeg olnud kõhuvalud, mille diagnoosiks mulle arstid alatasa muud ei pane kui et söö tervislikult ja sageli. Kogu lugu. Eks ma tunnen ka, et sellest ju sõltub vitaalsus ja heaolutunne jne. Kuid erinev kirjandus on mu nüüd lõplikult sassi ajanud.
Väidetakse siin lehel, et valed on dieedid, mis keelavad osasid toiduaineid koos süüa. Ometi põhineb sellel ka näiteks kuulus Role programm, millest nii paljud on abi saanud. Ometi öeldakse kõikjal, et liha ja kartul kokku ei passi jne. Olen ka kuulnud, et tomatit ei ole päris samasugune salatikomponent nagu kurk jt. Ja et piimatooted peab sööma eraldi, puuviljad eraldi.. Kas müslit tohib ikka jogurtiga süüa, kui nad on erinevaid toiduainegrupid? :D Päris segadusse ajab – jälgida nii kaloreid, koostoimeid, rahakotti kui kellaaega. Vaene inimene muud ei jõuagi, kui mõelda, mida ma järgmiseks süüa ja mis kell. Kuidas selles tohuvabohus orienteeruda. Iga loll saab aru, et kala, puu- ja köögivili ning puder on kasulik, ning alkohol, pekk ja friikartulid ei ole. Aga sellest teadmisest on natuke vähe. Minul, nagu paljudel teistel, ei ole raha, et lasta firmal koostada omale toitmisprogramm. Samas kõik loetud materjalid on nii vastukäivad, et ma ei oska enam poes midagi osta (kuigi söön absoluutselt kõike, kui vaja). Millega nüüd süüa riisi, kartulit, kala, makaroni, muna, kodujuustu jne? Panengi kõigepealt käntsaka liha, siis ootan kaks tundi ja siis krõbistan kapsast peale?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toitude eraldi söömise vajadusel ei ole piisavalt teaduslikke tõendeid. Kas olete mõelnud, et võite olla ülitundlik mõnede toitude suhtes, mis teil tekitavadki kõhuvalu. Levinuimateks toidutalumatusteks on laktoositalumatus (inimene ei talu laktoosi, seda leidub värsketes piimatoodetes) ja tsöliaakia (inimene ei talu gluteeni, seda leidub peamiselt nisu-, odra-, rukki- ja kaerajahus ning neist valmistatud või neid sisaldavates toodetest). Proovige jätta alguses ära teatud toidud ja vaadake, kas enesetunne läheb paremaks. Võite paluda ka perearstilt suunamist toidutalumatuse testide tegemiseks.

Anonüümne

5. aprill 2010

Tere

Lugesin toitumine.ee toiduallergia lehelt imikule sobilike toiduainete kohta vastuolulist infot. Kas te oskate selgitada, millised on vähem allergiat tekitavad toiduained?

Allpool toitumine.ee allergia lehelt väljavõte.
Imiku toidusedelit tuleks rikastada vähem allergiat põhjustavate toiduainetega, nagu näiteks riis, oder, kaer. Edaspidi võiks lisada köögi- ja puuvilju.

Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha.

Ette tänades,

Karola

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Üldiselt teraviljatooted (nt nisu, oder) ei ole suureks allergiaallikaks, kuid tsöliaakiaohu (osad allikad peavad tsöliaakiat allergiaks, osad toidutalumatuseks) on ka need lastele mittesoovitatavad.

Anonüümne

1. aprill 2010

Tere!

Minu tööks on administraatoriks olemine. Ja seega pean tihti öösiti tööl olema. Mida ja kas üldse võib öösiti süüa sellisest raskemast toidust. Tahes-tahtmata läheb kõht tühjaks ja väikesest puuviljast ei piisa.
Samuti, kuidas rakendada sellise öise töö puhul 3 suurt toidukorda päevas? Kui ma tööl pole, siis saab ilusti hakkama. Aga näiteks olen 3 korda nädalas tööl õhtul kella 5st hommikul kella 9ni. Kuidas oleks siis mõttekas 3 korda päevas korralikult süüa?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Tegelikult tuleb ikkagi vaadata kogu ööpäevast toitumist. Ööpäevane energiakogus peab vastama soovitusele. Kuna aga reeglina öine ainevahetus on pisut aeglasem ka ülevaloleku korral, siis väga rikkalikku öösöömist endale lubada ei tohiks. Pigem süüa korralikult enne tööle minekut, öö jooksul paar kergemat toidukorda (suppi) ja vahenäksimisi, mida võib ka ise kodust kaasa võtta. Töölt tulles ja magama minnes kehtib siis sama reegel, mis õhtuse söömisegi puhul – paar tundi enne magamaminekut võiks söömist vältida.

Anonüümne

26. märts 2010

Tere
Mis siis minu tervisega juhtub, kui sõõn iga päev hommikuks, lõunaks ja õhtuks tatraputru? Masuaeg – elame kokkuhoidlikult.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Puudu jääb olulistest vitamiinidest ja mineraalainetest, osadest aminohapetest, vajalikest rasvadest. Täpsemalt saab vaadata nii tatrapudru toiteväärtust, kui arvutada oma kogu päevast toitumist internetipõhises toitumisprogrammis, sealt on näha ka, millistest ainetest puudu jääb. Kapsas-kartul ei ole ju palju kallim kui tatrapuder; lisaks pisut taimeõli, räime, õunu.

Anonüümne

26. märts 2010

Tere! Internet kubiseb eri arvamustest, millal peaks söögi ajal jooma, kas enne sööki või pärast või pole suurt vahet. Kas Te oskate välja tuua üksnes põhimõttelised vead, mida tehakse. Ette tänades!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kõige õigem oleks söömise ajal tarbida lisavedelikku võimalikult vähe, et mitte lahjendada süljenäärmete mõju toidule. Kui soovite kaalu alandada, siis soovitatakse juua ca 30 minutit enne sööki, et soodustada täiskõhutunde tekkimist. Muudel juhtudel jooge toidukorra ajal tagasihoidlikult ning peamiselt toidukordade vaheaegadel. Parim janukustutaja on vesi. Enamik jooke annavad ka päris palju energiat, ca 60-100 kcal klaasi kohta.

Anonüümne

19. märts 2010

Meil tekkis peres vaidlus ja otsustasime spetsialistilt nõu küsida. Kas toidupüramiidis lihaportsjon 50 g küpsetatult on mõeldud toorest liha 50 g või valmis söömiseks 50 g?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

See kehtib küpsetatud või keedetud taise liha kohta.

Anonüümne

19. märts 2010

Tere,

Olen 26 a naine, lapseeast alates ei ole ma hommikusööki harjunud sööma.Kas oskaksite soovitada, kuidas ja millega algust teha, et oma käitumist muuta.Ehk oskate ka soovitada sellealast kirjandust, et end rohkem kurssi viia.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Hommikusööki peetakse päeva kõige tähtsamaks söögiks. Öö jooksul on glükoosi tagavarad tublisti ära kulutatud, aju ainsaks energiaallikaks on aga glükoos. Seepärast peaksite tõesti proovima mõnd süsivesikuterikast hommikusööki, eelistatult putru, kui aga see ei sobi, siis võiks katsetada helbeid või müslit piima või jogurtiga. Lisaks veel ühe puuvilja või klaas mahla. Soovitaks lugeda Eesti toitumissoovitusi.

Anonüümne

9. märts 2010

Tere!
Te vastasite Hellele :
Spetsialist vastab:
Toiduainete toitainelist koostist on võimalik näha internetipõhises toitumisprogrammis Toidud (100g tabelid) all. Aprillis ilmub sellest programmist kontrollitud ja uuendatud versioon. Lisaks võib vaadata sisaldusi Soome andmebaasist ning valides sealt vasakult Linkit, leiab juurdepääsu ka teiste maade toiduainete toitainelise koostise andmebaasidele.
########################
Aga kas meil EESTIS ka keegi uurib 1x aastas, dekaadis, sajandil, et kui palju porgand või kartul sisaldab vitamiine-mineraale? Kas tehakse kuskil selliseid süstemaatilisi pistelisi kontrolle, et kasvõi hinnata, kui palju põllule veel mineraale jäänud on? Me ju teame, et kamaluga võetakse põllult, aga näpuotsaga antakse mõnda mineraali tagasi. Siit tekibki küsimus, et kas ikka tõesti saame toidust seda, mida vajame? I
Ikka kohtab aegajalt küll netis, küll ramatutes tabelei, et mida mingi toiduaine sisaldab. Tahaks teada, et kui vanad need andmed on? Kapsa mineraalne koostis ei ole ju ometi konstantne suurus….?
Olen Saksa uuringuid kaenud. Kole….. Ei taha hästi uskuda, et meie põldudelt tulevad täisväärtuslikud külluslikud kapsad-kaalid. Kas neid ikka saab võrrelda vanaema aiast saaduga, mis on sõnniku ja kompostiga väetatud?
Kes meile ütleks, mida meie, eestlased, sööme? OK. Ei uurita ehk meie põldudel kasvavat. Aga kas seda keegi uurib, et mis rämpsu meile sisse veetakse poodidesse ja meie “tervisliku aedvilja” pähe sisse sööme?
Vanaemade keldritest aina peleta hiiri-rotte. Suurtes toiduainete ja juurviljaladudes ei esine neid loomi. Need targad loomad ei söö ju ka seda mürki, mida vanaema keldrisse raputab, et neid tappa….

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teie küsimus on täiesti põhjendatud. Eestis tõepoolest ei ole ametlikku toiduainete toitainelise koostise seire süsteemi, veidi enam tegeletakse saaste- ja lisaainete seirega.
Samas ei ole toiduainete toitainelise koostise uurimine väga kerge ülesanne, sest nt õuna puhul sõltub koostis nii sordist, kasvatuspiirkonnast, pinnasest, suvel valitsenud ilmast jpt. Seetõttu on olemas meetodid, kuidas koostist analüüsitakse – kust, kui palju ja milliseid proove võetakse. Kohe kindlasti ei saa öelda, et selline keskmine väärtus vastaks täpselt Teie koduaia või siis Läti piiri ääres kasvanud õuna toiteväärtusele, vaid see on siiski keskmine. Aprillikuus tuleb välja Eesti toitude toitainelise koostise andmebaasi uus täiendatud-parandatud versioon aadressil www.nutridata.ee
Ka toitumisuuringud on meil vaeslapse osas. Viimane enam-vähem arvestatav toitumisuuring toimus 1997.aastal. Lähiaastatel on Euroopa Toiduohutusameti toel planeeritud toitumisuuring, kuid selle täpne toimumis aeg on veel teadmata.

 

Anonüümne

7. märts 2010

Tere!
Kas oskate juhatada, kus kohast on võimalik saada konkreetset infot erinevate toiduainete (puu, juurvili jne.) vitamiinide ja mineraalainete sisalduse kohta 100g kohta. (st.näiteks kui palju 100g porgandis või apelsiinis, banaanis,paprikas jne. organismile vajalikke aineid on)?
Jään vastust väga ootama
Tänades
Helle

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toiduainete toitainelist koostist on võimalik näha internetipõhises toitumisprogrammis Toidud (100g tabelid) all. Aprillis ilmub sellest programmist kontrollitud ja uuendatud versioon. Lisaks võib vaadata sisaldusi Soome andmebaasist ning valides sealt vasakult Linkit, leiab juurdepääsu ka teiste maade toiduainete toitainelise koostise andmebaasidele.