Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Toit ja toidu valmistamine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

6. märts 2010

Tere!!
Ole 22 aastane, 168 pikk ja kaalun 55 kg.
Küsimus selline, kas väikse sissetulekuga inimestel on ka üldse võimalik tervislikult toituda. Mina, vaene tudeng ei saa lubada endale iga päev ooteks puuvilju, mitu korda nädalas kala, toidu kõrvale erinevaid mahlasid jnejne. Ma tegelen aktiivselt spordiga, ja üritan võimalikult tervislikult toiduda, kuid siiski valin poes riiulilt PIGEM seda, mida rahakott lubab. Tahaks teada, mis on see miinimum , mida kindlasti peaks päeva või nädala jooksul tarbima, et saaks öelda et ma toitun tervislikult?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Ka pisut väiksema rahakotiga inimesel on võimalik õigeid ostuotsuseid tehes toituda tervislikult. Ennekõike tuleb jätta tegemata kõik impulssostud ning alati hoolikalt läbi mõelda, mida osta. Alati on odavam osta töötlemata toiduaineid ning neist ise kodus toit valmistada, kui valida valmistoite või juba valmis tooteid. Hommikuks on odavam süüa putru kui võileibu, sest võileivakatted kipuvad olema üsna kallid. Siiski peaks päeva jooksul 3-4 viilu leiba, soovitavalt teraleiba või ka siis terasaia sööma. Prae põhikomponentideks on tavaliselt liha, kana või kala. Seda ei pea olema sadades grammides, piisab ka ainult 100 grammi päeva kohta. Tihti tuleb odavam osta fileed kui kontidega liha või luudega kala. Räim, lõhe kõhuäärtest supp tulevad ka kõne alla. Hakkliha on kindlasti odavam osta turult, kuid kindla kvaliteediga pakkuja käest. Veelgi odavama toidu saab, kui see on peamiselt köögivilja- või teraviljapõhine ning liha-kana-kala on lisatud sisse väikeste tükikestena (erinevad hautised, vormiroad). Kui võrrelda makaroni ning kartuli hinda, siis on viimane reeglina odavam ning sisaldab ka enim kasulikke toitaineid. Erinevate puu- ja köögiviljade hinnad on hooajati erinevad ning alati annab valida poes parasjagu soodsama hinnaga või kasvõi külmutatud köögivilju. Et saada piisavalt kaltsiumi, tuleks tarbida ka piimatooteid, 2 klaasi vedelaid, lisaks pisut ka teisi, nt juustu või kohupiima. Võileivamäärdest võib loobuda, kuid veidi õli (nt rapsi) tuleks toiduvalmistamisel siiski kasutada, et saada polüküllastumata rasvhappeid. Kuigi pea kõik inimesed armastavad magusat, siis tegelikult ei pea nn toidupüramiidi tipus paiknevaid toite (suhkur, maiustused, koogid, karastusjoogid) üldse tarbima. On kasulikum tervisele ja soodsam rahakotile. Tihti saab paljusid toiduaineid odavamalt ka erinevate kampaaniate ajal.

Anonüümne

24. veebruar 2010

Tere!,
olen 15 aastane ja mul on juba eluaeg olnud probleemiks, et ma ei söö ühtegi juur- ega köögivilja, ma polen proovinud ennast sundima,aga sellest ei ole midagi välja tulnud. puuvilju söön ma jälle heameelega, Kas see võib tulevikus olla suur probleem et ma juurvilju ei söö. Kuna ma olen normaakaalus (172 cm, 55 kg) aga mul jääb mingi osa vitamiine või aineid puudu, olen mõelnud et järsku on mingi muu võimalus kuidas ma need käte saaks?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kas tõepoolest ei leidu mitte ühtegi köögivilja, mida oleksite nõus sööma värskelt, hautatult-keedetult-aurutatult või toidu sees (supid, vormiroad jms)? Köögiviljade valik on ju väga lai. Panen siia ühe nimekirja, milliseid toitumissoovituste järgi loetakse köögiviljade alla, kuid tegelikkuses on neid toite veelgi rohkem: porgand, kaalikas, redis, peet, erinevad kapsad, erinevad salatid, tomat, kurk, paprika, suvikõrvits, baklažaan, kõrvits, sibulad, küüslauk, herned, oad, läätsed, seened. Kas siin ei leidu ühtegi meelepärast? Köögiviljad on rikkad vitamiinide, mineraalainete, kiudainete, vee ning fütotoitainete poolest. Näiteks on kapsad ühed parimad foolhappe allikad ja neid söömata on üsna raske saada kätte vajalikku kogust. Foolhape on aga vajalik, et ennetada sünnidefektiga laste sündimist. Fütotoitained ei ole küll eluks oluliselt vajalikud, kuid neil teatakse olevat roll nt südame-veresoonkonnahaiguste ning osade vähivormide ennetamisel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid fütotoitaineid, mistõttu tuleks kindlasti ka köögivilju süüa.

Anonüümne

24. veebruar 2010

Tere ! On üks küsimus. Olen noores eas, kuid ei söö kala, muna, vorsti, põhimõtteliselt mitte midagi. Kaalun 60 kg ja liigun päevas umbes 2 tundi. Ma söön puuvilju, piimatooteid, joon vett. Mida ma peaksin tegema, et tervislikumalt toituda?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Ei saa aru, kas kala, muna ja liha ei söö mingi põhimõtte pärast? Loomsetest toiduainetest ainult piimatooteid seega? Sellisel juhul ohustab teid suure tõenäosusega raua ja vitamiini D defitsiit, aga ka vitamiini B12 defitsiit ning võib-olla ka polüküllastumata rasvhapete defitsiit. Kindlasti soovitaksin menüüsse lülitada nädalas korra kana ning paar korda kala (praktiliselt ainus tõsiseltvõetav vitamiini D allikas), kui see on vähegi vastuvõetav. Köögivilju tuleks süüa kindlasti vähemalt 3 portsjonit (so minimaalselt 300g) päevas. Hommikusöögiks sobivad pudrud ning et teraviljatoodetes leiduv raud saaks paremini imenduda, oleks vaja juurde midagi vitamiini C rikast, nt mahla või puuvilja. 

Anonüümne

23. veebruar 2010

Tere!
Peatselt 4-aastaseks saav tüdruk ei söö liha (ta on sünnist saati olnud vilets sööja). Vabatahtlikult sööb liha haruharva ja väga väikestes kogustes. Oleme üritanud liha kõikvõimalikel erinevatel kujudel pakkuda, kuid miski ei aita. Perearst on kontrollinud tema hemoglobiini ja see on pidevalt madal. Ei sooviks talle pidevalt arsti poolt määratud rauasiirupit anda. Praegu anname Ferromax tonic’ut, kuid sedagi ei saa ju jääda pidevalt andma. Kas oskaksite nõu anda, mida ette võtta?
Ette tänades

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kahjuks on tõepoolest mõningaid lapsi, kes millegipärast lihatoodetest keelduvad. Võib ainult loota, et ta mingi hetk kasvab sellest välja. Seniks ei oska rohkem soovitada, kui ilmselt tuleb jätkata raua andmist toidulisandi näol, kuna hemoglobiini tase on madal. Seda tuleb kindlasti teha arsti järelvalve all, et ei tekiks ka üledoseerimist. Rauda leidub peale liha ka teraviljatoodetes (nt leib) ning puu- ja köögiviljades (nt kiivi, maasikad), kuid üsna väikeses koguses ning see imendub väga halvasti. Imendumise suurendamiseks on vajalik piisavalt saada vitamiini C. Seega võib proovida pakkuda ka rohkem puuvilju ning loota, et neis sisalduv vitamiin C aitab kaasa raua imendumisele mitteloomsetest produktidest.
Teine võimalus on ikkagi teda vaikselt nö petta liha sööma, pannes seda veidi mõne toidu sisse. Kas ta ei ole nõus sööma ka kotletina isetehtud burgeri vahel? See oleks ajutiselt lahendus, kuid tuleb jälgida, et sellest ei saaks siis igapäevatoit.

Anonüümne

18. veebruar 2010

tere mul on üks pisike mure vaja lahti saada ahvatlustest burgerite ja fanta friikate cola ja muu sellisest mis teha mul on aega sest ma olen kodus sobivad ka piikaajalisemad perjoodid kuidas lahti saada rämpstoidust :p :8

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Ühtegi head soovitust nn rämpstoidu söömise ahvatlusest vabanemiseks ei ole olemas. Siin aitab ainult oma terve mõistus ning tahtejõud. Alustada tuleks sellest, et nn rämpstoitu ei tohi endale koju osta ning samuti mitte seda neid väljas söömas. Tundub, et sööte neid pigem naudingu kui nälja pärast. Valmistage korralikku ja maitsvat toitu ning nautige seda. Liikuge rohkem väljas, hakake tegelema mõne huvitava hobiga. Siis kulub aeg ja raha sellele, mitte räpstoidule.

Anonüümne

4. veebruar 2010

Miriam Polunini raamatus “Tervistav Toit” lk 15 on toiduaintete kohta kirjutatud järgmist: Kondiitritooteid, magusaid ja maitsvaid küpsiseid, magustatud hommikusöögihelbeid, kuivikuid, krõpse ning saiakesi ja kooke tuleks süüa harva. Siiski on olemas hulgaliselt tärkliserikkaid toite, mida võib vabalt nautida. Üllatuslikult kuuluvad nenda hulka ka rosinakuklid, pannkoogid, riisipuding ja odrajahukeeksid.”
Mis on rosinakuklites ja pannkookides sellist, mis muudab neid väärtuslikumaks? Mis vahe on süüa tavaline kukkel või rosinakukkel?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kahjuks ei ole mul endal seda raamatut käepärast. Need väited pannkookide jm kohta tunduvad küll pisut imelikud. Esiteks, mitte midagi ei või süüa vabalt. Kõike võib süüa mõistlikus koguses ja sageduses. Mõne toidu puhul on lihtsalt soovitatav tarbimise sagedus ja kogused oluliselt väiksemad kui teiste puhul. Võib-olla peab autor silmas seda, et pannkookide-riisipudingu tegemisel kasutatakse piima ning see lisab neile lisaväärtust kaltsiumi näol, rosinakuklis olevatest rosinatest saab kaaliumi ning et odrajahukeeksid on pisut enam vitamiine-mineraalaineid kui nisujahukeeksis. Tegelikkuses aga ei ole ka need toodud toidud mõeldud igapäevaseks suurtes kogustes tarbimiseks. Püramiidi tippu kuuluvad kõik maiustused, kommid, koogid, küpsised, magusad küpsetised ning neid ei pea sööma, kuid täiskasvanud inimene võib neid süüa päevas kokku kuni 4 portsjonit.

Anonüümne

24. jaanuar 2010

noh mure suur ei saa lapsi rämpstoidust eemale olen proovind aga ikka sõbrad annavad ja nad tahavan jälle rämpstoitu kas tulek ära keelata sellised asjad nagu taskuraha no seda natukeseks ja sellised sõbrad kes jagavad oma asju teistele ei tea mis veel annab palun vastata kiirelt sest mul seda kohe teada vaja!!!:)

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Siin ei ole ühest nõuannet. Esiteks sõltub see sellest, mida peate rämpstoiduks – eeldan praegusel juhul, et selleks on peamiselt kartulikrõpsud ja karastusjoogid? Teiseks, kui vanade lastega on tegemist? Kui lapsed söövad muidu korralikult ning neil ei ole probleeme ülekaaluga (piisavalt aktiivsed), siis võivad nad aeg-ajalt selliseid nö tühja energiat andvaid toite süüa. Vastasel juhul tuleks neid süüa aga nii harva kui võimalik. Lastele on väga keeruline selgeks teha, miks nad üht või teist asja süüa ei tohi. Keelamine ei vii enamikel juhtudel soovitud tulemuseni. Tunnete ise oma lapsi paremini, kas neile mõjuks näiteks šokiteraapia – rääkida ausalt ära, mida ja kui palju teatud asjadest saab (nt 1,5 l karastusjooki päevas annab aastaga 40 kg suhkrut või üks 100grammine kartulikrõpsupakk päevas annab aastaga umbes 14 kg rasva. Kui kodus on vastavad näidised olemas, saab paluda neid siis niisama süüa, sest sisuliselt oluliselt midagi muud need toidud ei anna). Võib ka näidata internetist pilte-videosid väga ülekaalulistest inimestest, südamehaiguste piltidest vms, mis neid ehk võiks mõtlema panna. Kuigi energiajookide puhul täpsed andmed senini puuduvad, on nii mõnedki uurimused näidanud nt sportlaste äkksurmade seost energiajookide tarbimisega. Kui lapsed on arukad, annab nendega jõuda kokkuleppele, et sõbrad võivad ju sellist sööki süüa, kuid nemad oma taskuraha selliste asjade peale ei kuluta ning samuti ei söö teiste pakutud asju. Pigem teete kokkuleppeliselt nädalas ühe või kuus paar päeva, kus eelneva korraliku toitumise korral (hommikusöök, koolilõuna, õhtusöök, puu- ja köögiviljad) ise pakute neile väikses koguses limonaadi vm (samas ei tohiks need olla pidevalt kodus lastele näha ja kättesaadaval) või lähete poodi, kus nad ise saavad meelepärase endale valida (ka siin on teie suunamised, mida ka nö rämpstoidust eelistada -vajalikud). Samuti peab kodus kättesaadav olema korralik toit ning ohtralt puu- ja kööögivilju. Viimased tuleb neile tihtipeale ära puhastada ning tükeldada (oleneb muidugi vanusest), sest ollakse nii mugavad, et muidu ei vaevuta neid sööma. Kui kõht on korralikult täis, siis vajadus nö rämpstoidu järele väheneb samuti.

Anonüümne

20. jaanuar 2010

Käisin hiljuti koolitusel kus räägiti ( ja olen seda ka enne kuulnud), et pastöriseeritud piimast ei omasta organism kaltsiumi. Kuidas sellega ikkagi on? Kui keeta nt. hommikuputru piima pooleks veega, kas on siis mõnda nippi, kuidas see Ca sealt kätte saada? Ette tänades ja ilusat talve soovides HK.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Ei õnnestunud leida ühtegi teaduslikku uuringut, milles oleks tõestatud kaltsiumi imendumise vähenemine seoses piima pastöriseerimisega. Seda on küll täheldatud jogurti puhul ning laktoositalumatusega inimeste puhul. Kaltsiumi imendumiseks on vajalik saada piisavalt vitamiini D (parimateks allikateks kala), samuti on oluline roll rasvadel ning magneesiumil.

Anonüümne

18. jaanuar 2010

Tere.

Mina otsustasin hakata tervislikult elama ja toituma. Ostsin uhke mahlapressi köögi kapi peale. Olengi iga päeva hommikul teinud värsket mahla punasest peedist ja porgandist, vahest ka kapsast. Teen umbes liitri jagu, selle joon päeva jooksul ära. Hommikuti teen 4-viljaputru veega, kuhu panen rosinaid, musta ploomi ja peale mett. Lõunaks teen sooja toitu, kas tatraputru, keedukartulit kastega või suppi. Õhtul näksin lõunast järelejäänud toitu. Olen loobunud suhkrust ja üldse magusast(selle asemel kasutan vajadusel mett ja 70% kakao sisaldusega šokolaadi)), jahutoodetest, liha- ja vorstitoodetest. Päeva jooksul joon vett ja enda korjatud taimedets tehtud teed umbes 2,5-3 liitrit.
Töö on istuv, päev läbi arvuti taga.
Mure selline, et mul on tekkinud külmatunne. Kui toas on 23,6 kraadi sooja, on mul mitu kampsunit seljas. Ja öösel magan 3 teki all ja muidugi on kampsun ka seljas…
Mis ainetest mul puudu jääb minu toitumise juures?

Piia

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teie kirjutatud informatsiooni põhjal võib kindlasti väita, et saate liiga vähe rauda (lihatooted) ning see võib olla ka külmatunde põhjuseks. Lisaks ei paista, et tarbiksite piisavalt piimatooteid, et tagada küllaldane kogus kaltsiumi. Kui te ei söö ka kala, jääb kindlasti puudu vitamiinist D. Väga suurena paistab ka päevane vedelikukogus. Veel võib taimetoitlastel, erinevalt segatoidulistest, jääda puudu naatriumi, mis omakorda võib viia tõsiste probleemideni. Proovige oma menüüd analüüsida toitumisprogrammiga, siis näete ise, milliste vitamiinide-mineraalainete saamisega Teil probleeme võib tekkida.

Anonüümne

18. jaanuar 2010

Tere !
Mu hommiksöök on selline – klaas jogurtit, kaks viilu seemneleiba ja taldrikutäis neljaviljaputru rosinatega. Probleemiks on kõhukinnisus, vahel saan kohe peale hommikust söömist vetsus käidud, kuid kui ei saa, on terve päev kõht kinni ja halb olla.
Kas peaksin hommikusööki muutma ?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Hommikusöögi valikust kõhukinnisus tingitud olla ei tohiks, kuna see on hästi tasakaalustatud. Lisaks võiks kindlasti midagi juua, võimalusel pool tundi enne hommikusööki – mahla, vett, taimeteed. Samuti tuleb kogu päeva jooksul jälgida, et tarbitaks piisavalt vedelikku. Rohkem süüa puu- ja köögivilju, hapupiimatooteid. Ka piisav füüsiline koormus on vajalik kõhukinnisuse ennetamiseks.