Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert ja Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
18. veebruar 2010
tere mul on üks pisike mure vaja lahti saada ahvatlustest burgerite ja fanta friikate cola ja muu sellisest mis teha mul on aega sest ma olen kodus sobivad ka piikaajalisemad perjoodid kuidas lahti saada rämpstoidust :p :8
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ühtegi head soovitust nn rämpstoidu söömise ahvatlusest vabanemiseks ei ole olemas. Siin aitab ainult oma terve mõistus ning tahtejõud. Alustada tuleks sellest, et nn rämpstoitu ei tohi endale koju osta ning samuti mitte seda neid väljas söömas. Tundub, et sööte neid pigem naudingu kui nälja pärast. Valmistage korralikku ja maitsvat toitu ning nautige seda. Liikuge rohkem väljas, hakake tegelema mõne huvitava hobiga. Siis kulub aeg ja raha sellele, mitte räpstoidule.
4. veebruar 2010
Miriam Polunini raamatus “Tervistav Toit” lk 15 on toiduaintete kohta kirjutatud järgmist: Kondiitritooteid, magusaid ja maitsvaid küpsiseid, magustatud hommikusöögihelbeid, kuivikuid, krõpse ning saiakesi ja kooke tuleks süüa harva. Siiski on olemas hulgaliselt tärkliserikkaid toite, mida võib vabalt nautida. Üllatuslikult kuuluvad nenda hulka ka rosinakuklid, pannkoogid, riisipuding ja odrajahukeeksid.”
Mis on rosinakuklites ja pannkookides sellist, mis muudab neid väärtuslikumaks? Mis vahe on süüa tavaline kukkel või rosinakukkel?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei ole mul endal seda raamatut käepärast. Need väited pannkookide jm kohta tunduvad küll pisut imelikud. Esiteks, mitte midagi ei või süüa vabalt. Kõike võib süüa mõistlikus koguses ja sageduses. Mõne toidu puhul on lihtsalt soovitatav tarbimise sagedus ja kogused oluliselt väiksemad kui teiste puhul. Võib-olla peab autor silmas seda, et pannkookide-riisipudingu tegemisel kasutatakse piima ning see lisab neile lisaväärtust kaltsiumi näol, rosinakuklis olevatest rosinatest saab kaaliumi ning et odrajahukeeksid on pisut enam vitamiine-mineraalaineid kui nisujahukeeksis. Tegelikkuses aga ei ole ka need toodud toidud mõeldud igapäevaseks suurtes kogustes tarbimiseks. Püramiidi tippu kuuluvad kõik maiustused, kommid, koogid, küpsised, magusad küpsetised ning neid ei pea sööma, kuid täiskasvanud inimene võib neid süüa päevas kokku kuni 4 portsjonit.
24. jaanuar 2010
noh mure suur ei saa lapsi rämpstoidust eemale olen proovind aga ikka sõbrad annavad ja nad tahavan jälle rämpstoitu kas tulek ära keelata sellised asjad nagu taskuraha no seda natukeseks ja sellised sõbrad kes jagavad oma asju teistele ei tea mis veel annab palun vastata kiirelt sest mul seda kohe teada vaja!!!:)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Siin ei ole ühest nõuannet. Esiteks sõltub see sellest, mida peate rämpstoiduks – eeldan praegusel juhul, et selleks on peamiselt kartulikrõpsud ja karastusjoogid? Teiseks, kui vanade lastega on tegemist? Kui lapsed söövad muidu korralikult ning neil ei ole probleeme ülekaaluga (piisavalt aktiivsed), siis võivad nad aeg-ajalt selliseid nö tühja energiat andvaid toite süüa. Vastasel juhul tuleks neid süüa aga nii harva kui võimalik. Lastele on väga keeruline selgeks teha, miks nad üht või teist asja süüa ei tohi. Keelamine ei vii enamikel juhtudel soovitud tulemuseni. Tunnete ise oma lapsi paremini, kas neile mõjuks näiteks šokiteraapia – rääkida ausalt ära, mida ja kui palju teatud asjadest saab (nt 1,5 l karastusjooki päevas annab aastaga 40 kg suhkrut või üks 100grammine kartulikrõpsupakk päevas annab aastaga umbes 14 kg rasva. Kui kodus on vastavad näidised olemas, saab paluda neid siis niisama süüa, sest sisuliselt oluliselt midagi muud need toidud ei anna). Võib ka näidata internetist pilte-videosid väga ülekaalulistest inimestest, südamehaiguste piltidest vms, mis neid ehk võiks mõtlema panna. Kuigi energiajookide puhul täpsed andmed senini puuduvad, on nii mõnedki uurimused näidanud nt sportlaste äkksurmade seost energiajookide tarbimisega. Kui lapsed on arukad, annab nendega jõuda kokkuleppele, et sõbrad võivad ju sellist sööki süüa, kuid nemad oma taskuraha selliste asjade peale ei kuluta ning samuti ei söö teiste pakutud asju. Pigem teete kokkuleppeliselt nädalas ühe või kuus paar päeva, kus eelneva korraliku toitumise korral (hommikusöök, koolilõuna, õhtusöök, puu- ja köögiviljad) ise pakute neile väikses koguses limonaadi vm (samas ei tohiks need olla pidevalt kodus lastele näha ja kättesaadaval) või lähete poodi, kus nad ise saavad meelepärase endale valida (ka siin on teie suunamised, mida ka nö rämpstoidust eelistada -vajalikud). Samuti peab kodus kättesaadav olema korralik toit ning ohtralt puu- ja kööögivilju. Viimased tuleb neile tihtipeale ära puhastada ning tükeldada (oleneb muidugi vanusest), sest ollakse nii mugavad, et muidu ei vaevuta neid sööma. Kui kõht on korralikult täis, siis vajadus nö rämpstoidu järele väheneb samuti.
20. jaanuar 2010
Käisin hiljuti koolitusel kus räägiti ( ja olen seda ka enne kuulnud), et pastöriseeritud piimast ei omasta organism kaltsiumi. Kuidas sellega ikkagi on? Kui keeta nt. hommikuputru piima pooleks veega, kas on siis mõnda nippi, kuidas see Ca sealt kätte saada? Ette tänades ja ilusat talve soovides HK.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ei õnnestunud leida ühtegi teaduslikku uuringut, milles oleks tõestatud kaltsiumi imendumise vähenemine seoses piima pastöriseerimisega. Seda on küll täheldatud jogurti puhul ning laktoositalumatusega inimeste puhul. Kaltsiumi imendumiseks on vajalik saada piisavalt vitamiini D (parimateks allikateks kala), samuti on oluline roll rasvadel ning magneesiumil.
18. jaanuar 2010
Tere.
Mina otsustasin hakata tervislikult elama ja toituma. Ostsin uhke mahlapressi köögi kapi peale. Olengi iga päeva hommikul teinud värsket mahla punasest peedist ja porgandist, vahest ka kapsast. Teen umbes liitri jagu, selle joon päeva jooksul ära. Hommikuti teen 4-viljaputru veega, kuhu panen rosinaid, musta ploomi ja peale mett. Lõunaks teen sooja toitu, kas tatraputru, keedukartulit kastega või suppi. Õhtul näksin lõunast järelejäänud toitu. Olen loobunud suhkrust ja üldse magusast(selle asemel kasutan vajadusel mett ja 70% kakao sisaldusega šokolaadi)), jahutoodetest, liha- ja vorstitoodetest. Päeva jooksul joon vett ja enda korjatud taimedets tehtud teed umbes 2,5-3 liitrit.
Töö on istuv, päev läbi arvuti taga.
Mure selline, et mul on tekkinud külmatunne. Kui toas on 23,6 kraadi sooja, on mul mitu kampsunit seljas. Ja öösel magan 3 teki all ja muidugi on kampsun ka seljas…
Mis ainetest mul puudu jääb minu toitumise juures?
Piia
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie kirjutatud informatsiooni põhjal võib kindlasti väita, et saate liiga vähe rauda (lihatooted) ning see võib olla ka külmatunde põhjuseks. Lisaks ei paista, et tarbiksite piisavalt piimatooteid, et tagada küllaldane kogus kaltsiumi. Kui te ei söö ka kala, jääb kindlasti puudu vitamiinist D. Väga suurena paistab ka päevane vedelikukogus. Veel võib taimetoitlastel, erinevalt segatoidulistest, jääda puudu naatriumi, mis omakorda võib viia tõsiste probleemideni. Proovige oma menüüd analüüsida toitumisprogrammiga, siis näete ise, milliste vitamiinide-mineraalainete saamisega Teil probleeme võib tekkida.
18. jaanuar 2010
Tere !
Mu hommiksöök on selline – klaas jogurtit, kaks viilu seemneleiba ja taldrikutäis neljaviljaputru rosinatega. Probleemiks on kõhukinnisus, vahel saan kohe peale hommikust söömist vetsus käidud, kuid kui ei saa, on terve päev kõht kinni ja halb olla.
Kas peaksin hommikusööki muutma ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Hommikusöögi valikust kõhukinnisus tingitud olla ei tohiks, kuna see on hästi tasakaalustatud. Lisaks võiks kindlasti midagi juua, võimalusel pool tundi enne hommikusööki – mahla, vett, taimeteed. Samuti tuleb kogu päeva jooksul jälgida, et tarbitaks piisavalt vedelikku. Rohkem süüa puu- ja köögivilju, hapupiimatooteid. Ka piisav füüsiline koormus on vajalik kõhukinnisuse ennetamiseks.
12. jaanuar 2010
Tere
Mul on selline veits imelik mure, et mul tekib vedeliku puudus viimasel ajal väga kergesti. Tööl olles ma suudan ilusti jälgida, et pean jooma. Ja selle olen ka suutnud endale sisse harjutada, et töölt koju minnes siis õhtul pean veel eraldi jooma. Janu tunne kui sellist tekib mul väga väga harva :S Nädalavahetusel on kuidagi raske jälgida, et saaks piisavalt joodud. Mind huvitabki, kas on midagi mida peaks sööma või tarbima, mis hoiaks seda vett kuidagi keahs kinni? või aidabki ainult see, et pean veepudeli oma käe külge aheldama?
Tänud
Kristi
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu küsimusest, millest järeldub, et tekib vedelikupuudus? millest seda järeldate, kui janutunnet ei teki? Päeva jooksul peaks täiskasvanud inimene tarbima joogina umbes 1,5 liitrit vedelikku (so vesi, taimeteed). Ülejäänud vesi saadakse toiduga (nt supid, puuviljad) ning teiste toitainete lõhustamise käigus organismis. Vedeliku puuduse kahtluse korral on soovitatav seega süüa vedelemaid toite ning rohkem puu- ja köögivilju. Vältida kohvi, alkohoolseid ja karastusjooke, kuna need suurendavad organismi veekadu. Kui organismi veekadu tuleneb rohkest higistamisest, on vajalik ka kaotatud mineraalainete taastamine, näiteks sobivad selleks mõned mineraalveed.
1. detsember 2009
Tere!
Olen pooleteisenädalase pisitütre ema ja kuna sünnitusel tekkisid suured rebendid, siis arst soovitas tarbida soolestiku tööd soodustavaid toite nagu värksed salatid õliga ja puuviljad. Kuid milliseid toite lisaks nendele soovitate teie? Kas näiteks täisteratooted kuuluvad ka siia?
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soolestiku tööd kiirendavad kiudained ((täis)teraviljatooted, puu- ja köögiviljad). Lisaks võib süüa probiootilisi jogurteid. Samuti on oluline piisava koguse vedeliku tarbimine. Võimalusel ka kehaline aktiivsus – esialgu jalutamise näol.
30. november 2009
Tere
Tahaksin infot erinevate maade toitude kohta ja kuidas need meie tervist mõjutavad? Kuidas meile mõjuvad tüüpilised eesti toidud nagu liha, piim ja kartul, leib. Ja kuidas mõjutavad meid hiina, itaalia ja mehhiko toidud, mida eestlased väga palju söövad? Palju olen lugenud vahemere diiedist ja selle kasulikkusest, kas on veel selliseid dieete??
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ei ole olemas häid ega halbu dieete, kõike võib süüa mõistlikkuse piirides. Peale toidu avaldavad tervisele mõju ka inimese eluviis (sportlik, stressirohke, alkoholilembus jne) ning seetõttu ei saa öelda, et ühe või teise maa toitumistavasid tuleks eelistada. Küll aga tuleb uute toitudega harjutada ettevaatlikult, et organismil oleks aega kohaneda.
24. november 2009
Tervist,
Sattusin juhtumisi teie lehele ja jäin huviga lugema..
Olen viimasel ajal süvendatult hakanud huvi tundma toitumisteaduse vastu, kuid siiamaani pole keegi suutnud mulle usutavalt ära seletada järgmisi asju:
1. Toidupüramiid – selle alumisele astmele olete asetanud eranditult teraviljatooted (va kartul, mis teraviljadele sarnaselt on suure tärklisesisaldusega) muuhulgas valgest nisujahust koosneva saia. Kuidas on võimalik, et inimese optimaalseimaks toiduaineks on teravili, kui põlluharimisega ollakse tegelenud mitte enam, kui 5000 aastat ning inimorganism on välja areneneud hoopis teisele menüüle tuginedes? Seda enam, et enamus teraviljadest saadavatest makrotoitainetest on süsivesikud ja mineraalainete sisaldus seal võrreldes aedviljadega on marginaalne.
Lisaks sisaldavad nii teraviljad, kartulid, kui kaunviljad minu teada arvestatavas koguses “antitoitaineid”: lektiinid, füthape, flavonoidid jms, mis muudavad need toiduained toorelt tarbimiseks kõlbmatuks ja ei lagune täielikult isegi peale termilist töötlemist. Kuidas saavad olla kasulikud toiduained, mis toimivad ensüümiinhibiitoritena ja takistavad mineraalainete omandamist organismis?
2. Tervisliku toitumise müütides väidate, et liha sisaldab küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli ning seetõttu võib tõsta kehakaalu ja suurendada südamehaiguste riski. Kehakaalu võivad tõsta ka minule teadaolevalt kõik toiduained, ka toidupüramiidi alumisel korrusel paiknevad teraviljatooted. 100g leiba sisaldab ju umbes sama palju energiat, kui 100g sealiha. Kuidas saab olla, et liha, mille insuliiniindeks on väiksem (insuliin teatavasti kontrollib ja soodustab toitainete ladestumist rasvadena), on suuremaks kehakaalu tõstjaks kui leib? Seda enam, et mõlemast tulenevad kalorid ladestuvad enamuses KÜLLASTUNUD rasvhapete näol..
3. Tervisliku toitumise müüdid. Veel küllastunud rasvhapetest.. Väidate, et küllastunud rasvhapped põhjustavad erinevaid haigusi: südamehaigused, kasvajad jne. Palun tooge viited teaduslikele uuringutele, mis seda tõestavad.
Kuidas sellisel juhul seletada südamehaiguste hulga langust Hispaanias tingimustes, mil küllastunud rasvhapete osakaal dieedis suurenes (nn. Hispaania Paradoks)?
http://www.ajcn.org/cgi/content/abstract/61/6/1351S
Aga Prantsuse Paradoks, mis näitab samu tulemusi?
Kuidas mõista selle uuringu tulemusi, mis näitab, et kõrgenenud kolesteroolisisaldusega inimeste hulk on vähenenud ligi kolmandiku, kuid südamehaiguste hulk on jäänud samaks?
http://jama.ama-assn.org/cgi/content/short/302/19/2104
India lõunaosas on küllastunud rasvade osakaal toidusedelis palju väiksem kui põhjaosas ja ometi on seal suurem südamehaiguste osakaal
(Malhotra, S, Indian Journal of Industrial Medicine, 1968, 14:219)
Kui küllastunud rasvhapped ja kolesterool on peamine südamehaiguste põhjustaja siis..?
4. Müütidest veel.. Mainite, et parima rasvapõletusliku efekti annab pikaajaline (üle 45min) kestev liikumine. Mida arvata asjaolust, et suurem osa pikaajaliselt praktiseerivatest tervisesportlastest kannatavad erinevate liige- ja kõõlusevaevuste all, pikk ja kurnav harjutus mõjub pärssivalt rasvade metabolismile, organismis suureneb stressihormoon kortisooli tase, mis muuhulgas põhjustab kaltsiumi vähenemist luustikus, nõrgestab immuunsüsteemi, tõstab vererõhku jne..
Milles seisnevad selle treeningumetoodika eelised võrreldes lühiajalise (20-40min) kuid intensiivse intervalltreeningu või jõutreeninguga, mis mõjuvad soodustavalt metabolismile ning rasvade põletust soodustavate hormoonide: testosterooni ja HGH eritumisele, kuid ei koorma organismi ülemäära?
5. Suhkru söömine teeb paksuks. Aga teeb ju… Ma olen vabatahtlikult nõus osalema eksperimendil, mis võrdleb päevas 2500 kcal rasva söömise tulemust 2500 kcal suhkru söömise tulemusega ja olen ka nõus kihla vedama, et muudatus minu kaalus on oluliselt väiksem (või negatiivne) võrreldes muudatusega suhkrusööja kaalus.
Tegelikult on väide et suhkru söömine ei tee paksuks vastuolus natuke allpool oleva väitega, et limonaadi joomine teeb paksuks.. Mis see limonaadis siis paksuks tegevalt mõjub, kui me suhkrut ei arvesta?
6. Suhkru söömine ei põhjusta diabeeti. Kas pikaajaline üledoseerimine süsivesikutega ei põhjusta insuliiniresistentsust?
Lõpetuseks..
Mida ma tahan nende küsimustega öelda.. Kas ma esitasin need Teie kiusamiseks? Ei.. Lihtsalt ma olen üks nendest õnnetutest tüüpidest, kes nägi kurja vaeva järgides just selliseid soovitusi toitumise ja treeningu režiimi osas, ning vähe sellest et kogunenud kilod kadusid väga suure vaevaga – tervis kippus kätte nigelaks minema, energia kadus, pidevalt näris nälg jne jne..
Paar muudatust minu liikumis- ja toitumisharjumustes on toonud endaga kaasa muretu ja vaevusteta kaalulangetamise 29 kg ulatuses, füüsilise ja vaimse võimekuse ning üldise elukvaliteedi paranemise.
Äkki paljud siin teie poolt populariseeritavad teooriad ei olegi nii kaljukindlatele faktidele üles ehitatud?
Võib-olla tasuks populariseerida rohkem erinevaid teooriaid tervislikust toitumisest, et inimesed saaksid uuringute tulemustest ise järeldusi teha ja enda jaoks sobivaima režiimi leida?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuna toitumise müütide osa meie lehele on kirjutanud TTÜ dotsent Tiiu Liebert, siis oli tema ka lahkesti nõus teie küsimustele vastama. Siinkohal tema vastus:
“Kuigi erinevatel ajaetappidel on inimene toitunud erinevalt, on ta kujunenud lõpuks segatoiduliseks, mida tõestab tema seedetrakti ehitus. Isegi kiviajal moodustas tärklis olulise osa toiduenergiast (kuigi suhkru osa oli siis nullilähedane). Toidupüramiidi koostamisel on võetud aluseks inimese toitainete vajadus, nt süsivesikud peavad andma päevasest toiduenergiast 55-60%, Kui otsida, siis leidub ka köögiviljade hulgas selliseid, mis sisaldavad näiteks ebasoovitatavat oblikhapet.
Kehakaal tõuseb, kui süüa rohkem kui kulutada, olgu see siis leib, liha või mõni muu energiarikas toit. Inimese tervis oleneb paljudest faktoritest, ka toitumisest. Näiteks söövad hispaanlased palju liha, kuid samas tarbivad nad ka palju oliivõli (ligi 14kg elaniku kohta aastas). Nii saab siitki hea tahtmise korral teha järeldusi nii rohke liha kui ka oliivõli tarbimise kasulikkus kohta.
Indias süüakse üldse ainult 5kg liha aastas elaniku kohta, nii ei ole sel eriti suurt tähtsust. Kindlasti leidub ka prantsuse paradoksi kohta häid selgitusi.
Üleliigse suhkru söömine teeb paksuks ja seega ei ole mingit vastuolu. Nimelt juuakse USAs liiga palju karastusjooke, ligi 180l elaniku kohta aastas. Isegi kui arvestada, et iga elanik joob võrdselt, teev see umbes 0,5 liitri päevas, milles sisaldub pea 50g suhkrut. Kuna paljud suhkrurikkad toidud sisaldavad ka palju rasva, on nende energiasisaldus suur.
Diabeedi täielikku tekkepõhjust ei teata senini. Suhkru roll seoses insuliini resistentsusega on jätkuvalt segane. Liigne suhkru tarbimine on aga igal juhul kahjulik. Insuliiniresistentsuse riskifaktoriks on liigne kehakaal, olgu see siis tekkinud liigse suhkru, rasvade või isegi valkude tarbimise.
Aeroobsel treeningul kasutatakse nii rasvu kui ka süsivesikuid, anaeroobsel treeningul vaid süsivesikuid.
Lõpetuseks tahaks Teid õnnitleda kehakaalu langetamise puhul ja võin kinnitada, et see fakt iseenesest parandab Teie enesetunnet ja tervist. Selleks, et igaüks saaks ise rohkem oma toitumisele tähelepanu pöörata, on TAI loonud tasuta Toitumisprogrammi kõigile. Teie aga võiksite oma kogemusi jagada ka teistele.”
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon