Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
29. detsember 2016
Tere!
Ma olen 17- aastane, pikkust on 167 cm ja kaalu 77kg. Minu mure on, et arvan, et mul on binge söömishäire. Söön praktiliselt alati üle ja pärast söömist on nii halb tunne. Olen sellepärast ka väga palju juurde võtud ja kaal ei taha üldse langeda. Kas on mingeid soovitusi kuidas esialgu vältida iga esimese ettejuhtuva asja söömist isegi kui kõht on nii täis, et okse tuleb peale. Ma lihtsalt ei suuda söömist lõpetada ja alati peale söömist on mul suured süümepiinad. Väldin ka selletõttu väljas käimist ja selle tõttu olen palju sõpru kaotanud, sest häbenen ennast nii väga. Kuidas oleks mul võimalik hakata kaalu langetama? Ja mis oleks mu ideaalkaal?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
17-aastane 167 cm pikk tütarlaps võiks kaaluda kuni 66kg, et olla normaalkaalus. 19-aastaselt sama pikkuse juures võiksid kaaluda 68.5kg. Igaks juhuks soovitan Sul pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, sest kui tõepoolest on tegemist binge-söömishäirega, siis vajad abi väljastpoolt, ise söömishäiretega üldjuhul toime ei tulda. Abi saamiseks võiksid pöörduda Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, Sensus OÜsse või Ambromed Kliinikusse. Nemad saavad anda nõu nii selles osas, kuidas söömishäirest üle saada, aga ka õige toitumise osas. Õige söömise osas võid pöörduda ka mõne toitumisnõustaja vastuvõtule.
29. detsember 2016
Tere!
Olen 12 aastane tüdruk,Kaalun 35,6kg ja olen 158cm pikk.Olen olnud haiglas ravil aga tunnen ennast ikka väga paksuna ja ei usu enam kedagi.Ma ei oska ennast kokku võtta,sest ma loen kaloreid. (Kas ma olen ohtlikult alakaalus ja kas mul on üldse võimalik paksuks minna?)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Siit saad arvutada välja ise, et oled hetkel alakaaluline. Peaksid oma vanuse ja pikkuse juures kaaluma vähemalt 36.5 kg, et olla normaalkaalus. Kindlasti ei ole Sa paks, kuigi võid endale tunduda paksuna. Suure tõenäosusega Sul kas juba on või on välja kujunemas anoreksia. Oled praegu vanuses, kus Sul algab teismeliseiga ja peaksidki muutuma veidi vormikamaks. See ei tähenda kindlasti seda, et lähed paksuks, see kõik on normaalne. Kui praegu ennast näljutad, siis võib see lõppeda sellega, et ei saa tulevikus lapsi, kuid võib minna veelgi hullemini. Anoreksia on psühholoogiline haigus, ise sellega toime Sa ei tule ning peaksid kindlasti pöörduma abi saamiseks Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, Sensus OÜsse või Ambromed Kliinikusse.
15. november 2016
Tere! Olen 15 aastane ja mul on buliimia juba veidi üle aasta kestnud. Tunnen, et pean midagi muutma aga ma ei oska. Vahepeal söön väga palju ja siis jälle näljutan end. Oksendamine pole väga sagedane, siiski ma oksendan vahel toitu välja. Mul on halb enesetunne ja depressioon. Ma ei tea, kuidas edasi nii elada. Palun aidake mind.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See on hea, et teadvustad probleemi. Söömishäired on psüühilise tagapõhjaga ning ise nendega hakkama saada ongi väga-väga keeruline. Tuleb kindlasti pöörduda spetsialisti poole. Vastavat abi võib saada Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst ja Ambromed Kliinikust.
30. juuni 2016
Tere! Olen viimased 5 aastat olnud kimpus oma kehapildi ning erinevate söömisprobleemidega. Umbes aasta aega tagasi anoreksia millest on nüüdseks saanud kompulsiivne ülesöömine. Kehamassiindeks on veel normaalne, kuid 2 kuuga olen võtnud tohutul hulgal kaalus juurde. Söömine ja toit on sõna otses mõttes 24/7 peas. Nüüd suvel on eriti hull, kuna lõppes gümnaasium ning tulevik on ebaselge. Peale selle mul meeleoluhäired, millega kahjuks samuti pole veel arsti poole pöördunud. Olen 18-aastane sooviksin väga üks kord toitumise poolest normaalseks saada. Kuhu peaksin pöörduma? Oleksin väga tänulik abi eest.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Söömishäired on tõsine probleem ning paranemine algab selle tunnistamisest. Kindlasti ei tohi häbeneda spetsialisti vastuvõtule pöördumist, sest kuna tegemist on psüühilise häirega, siis ise sellega suure tõenäosusega toime ei tule. Eestis ravitakse toitumishäireid Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs ja Ambromed Kliinikus.
22. märts 2015
Tere!
Minul on kujunenud välja toitumishäire buliimia näol. Olen kogenud kogu lapsepõlve aja koolikiusamist. Sõpru mul ei olnud ja oma tugevate külgedega tegelda ei saanud, sest olin täiesti lukustatud. Pereelu oli poolik, sest ema jättis oma lapsed maha ja otsustas parematele jahimaadele minna. See oli lühitutvustus minu minevikust.
Spordis olid mul väga head tulemused ja selle vastu armastus on säilinud tänapäevani. Minu elumõte ongi hetkel sport, kaalulangus, toitumine ja spordis head tulemused. Loen selleteemalist kirjandust palju ja iga päev mõtlen, et teen jälle algust toitumisprogrammi järgimisega ja sihipärasema treeninguga. Ja miks see nii on? Tunnen, et hetkel on mul välismaal elades võimalust enda tugevaid pooli arendada ja läbi elumuutuste olen vaimselt natuke tugevam kuid mitte piisavalt. Juba kooliajal võistlesin spordis ja tänu välismaa elule saan ennast nüüd arendada rohkem. Kuid ikkagi suureks takistuseks on minevikust jäänud haavad ja buliimia. Ma ei ole kunagi psühholoogidesse uskunud, sest lapsepõlves sain väga raskelt haiget ühelt spetsialistilt, kes käitus ebapädevalt. Olen alati olnud arvamusel, et sellest haigusest on võimalik vabaneda ilma spetsialisti abita, kuid selleks peavad olema õiged keskkonnatingimused ja samuti toetavad inimesed. Kahjuks see osa mul puudub ja seepärast viimase alternatiivina küsingi siit nõu. Ehk minu arvamus muutub ja hakkan usaldama selle ala spetsialiste. Ma tahaksin seda! Võibolla tõesti on olemas spetsialiste, kes läbi oma kogemuste ja lisaks enda harimise oskavad tõesti inimesi aidata. Võibolla tõesti ei ole haigusest vabanemise eelduseks inimese pirakas rahakott . Palun ainult mitte kirjutada, et toitumishäirest reeglina inimene ise lahti ei saa, sest tegelikult on sellest vabanemine võimalik. Tean seda omast kogemusest, kui kaks aastat olin buliimiast vaba. Kuid buliimia tõi tagasi just taas toitumispiiramisega tegelemine. Hetkel ongi minu suureks küsimuseks see, et kuidas saada buliimiast lahti, kuid samas nii, et ei sööks kõike mis hing ihaldab? See on minu konkreetne küsimus.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Buliimia on toitumishäire, mis tähendab, et tegemist on psühholoogilise häirega. Buliimiast võib mõnel juhul oma jõududega jagu saada – nt muutub elukorraldus ja teil ei ole aega enam söömisele nii suurt tähelepanu pöörata, kasvab enesekindlus ja enesehinnang vms. Üldjuhul aga kahjuks ei tule inimene siiski ise söömishäiretega, sh buliimiaga, toime ja vajab spetsialisti abi ning ravi. Seega soovitan siiski pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole, ehk suudate neid jälle usaldama hakata. Eestis ravitakse toitumishäireid Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs ja Ambromed Kliinikus.
21. veebruar 2015
Tere!olen 40 a naine ja tunnen,et kõik toitumisega seonduv hakkab mu elu enda alla haarama.Viimased 5 aastat olen otsinud pidevalt infot igasuguste dieetide,toitumis kavade ja trennide kohta,katsetanud erinevaid asju ja püsinud nö reel paar nädalat ja sellele järgneb söömis hullu.Sealt edasi järjekordene katsetus ja jälle uus algus.Tunnen et ei saa sellest enam välja.Oskate te mulle midagi soovitad,kuidas sellest ringist välja saada.(olen norm kaalus.)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuigi kirjeldus ei vasta otseselt ühelegi toitumishäirele (kõige enam ehk ortoreksiale), võib kahtlustada siiski, et Teil kas juba on või on kujunemas toitumishäire. Ise sellest ringist välja murda reeglina väga hästi ei õnnestugi, vaid vaja on spetsialisti abi. Toitumishäiretega tegelevaid spetsialiste võib leida Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst ja Ambromed Kliinikust.
21. veebruar 2015
Tere,
mul on selline probleem, et rohkem, kui aasta tagasi hakkasin nö dieeti pidama olles ise 14.aastane (153cm pikk ja 46kg). Põhjus oli selles, et tundsin end ebakindlalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt ja soovisin ühtlasi ka vanemate tähelepanu. Eelmise aasta jaanuaris kaalusin 40kg, mis iseenesest ei olnud nii väga halb. Kuni kevadeni kõikus kaal 40-43 kg vahel. Mõned sõbrad ja sugulased panid mu kaalulangust tähele, kuid mu enda vanemad ei märganud midagi. Suvel, kui stressi polnud hakkasin rohkem sööma ja kaalusin end üha harvemini. Ei pööranud enam erilist tähelepanu kilokaloritele ja kaalule, kuid mingil määral tundsin ikka kartust kaalutõusu ees.
Praegu olen 15.aastane 155cm ning kaalun 49kg. Sügisel polnud mingisugust probleemi, väga harva kaalusin end ja ei pööranud söömisele erilist tähelepanu. Kuid viimasel ajal on suure stressi ja halva tervise tõttu tekkinud enesetapumõtted ning olen hakanud taas oma keha jälestama. Kaalutõus pole nii meeletult suur, kuid tunnen end väga halvasti. Peegisse vaadates tekib süütunne. Probleem on nimelt selles, et nüüd otsin ma abi toidust, kui hakkan sööma, siis ei saa ma pidama. Ma söön mõnikord salaja nii, et mu vanemad ei näeks. Ma ostan salaja väljaspool kodu süüa ning kodus keeldun toidust.
Ma ei tea enam, mida teha, kuhu pöörduda. Kodus ei julge ja ei taha ma kellelegi rääkida, sest abi nende poolt on minimaalne. Ma ei arva nimelt, et mul on toitumishäire, aga ma ei tea kuhu pöörduda, sest olen pidanud kõike enda sees hoidma.
Tänades ette, M.P
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kirjelduse järgi küll võib järeldada, et Sul kas juba on või on kujunemas toitumishäire. Ise toitumishäirega reeglina toime ei tule, vaid selleks on vaja spetsialistide abi. Seda ei pea häbenema, parem on saada abi varem kui hiljem. Toitumishäiretega tegelevaid spetsialiste võib leida Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst ja Ambromed Kliinikust.
14. veebruar 2015
Tere!
Mul on 13 aastane sõbranna ja ma olen tema pärast väga mures. Ta ütleb et hommikul (7-me paiku) sööb vaid õuna ja sellest saab tal kõht täis (ja et rohkem süüa ta ei jõua), lõunal umbes kell 12 kui koolis me koolis lõunat sööme, võtab ta vaid pirni või vahel kapsast (peotäie või 2), kui mina samal ajal 1-2 portsjonit risotot söön.
Kui küsin talt, kas sa näljutad end? siis ta eitab seda täielikult. Oli ka aegu kus ta väitis et on paks. Ta oli paar aastat tagasi ülekaaluline, kuid väga järsku hakkas ta kaalust alla võtma.
Vaatasin inimene.ee lehte, anoreksiat. Ta on alati tubli ja usin olnud, praegu suure pinge all (klaveri eksam ja mõned muud tähtsad kontserdid pluss õppimine).
Ma ei tea mida teha või kelle poole pöörduda, sellest rääkida. Ma isegi ei tea kas ta tegelikult end näljutab, nii vähemalt näib.
Tänades, Marleen
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tunned muret täiesti õigustatult. Kirjeldatu põhjal võib tal küll kahtlustada anoreksiat. Kui käid tal külas, siis võiksid üritada delikaatselt rääkida vanematega, et Sina tunned muret ja kas nemad on ka pannud tähele, et nende laps ei söö juba pikemat aega eriti mitte midagi. Soovita neil lugeda eriline.ee leheküljelt anoreksia kohta. Kindlasti ei ole abi sõbranna “nurka surumisest”, sest toitumishäiretega inimesed endal probleemi ei tunnista. Kui Sa tema vanematega rääkida ei saa, võiksid pöörduda kooliõe või kasvõi oma klassijuhataja poole, ehk saaksid nemad tema vanematega ühendust võtta. Ta peaks saama abi enne, kui tal kujunevad välja tõsised terviseprobleemid. Eestis ravitakse toitumishäireid Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs ja Ambromed Kliinikus.
19. jaanuar 2015
Tere!
Olen 14- aastane tüdruk nign olen 179 pikk. Kaalun u. 50 kg, ja tunnistan et ei kaaluks loomulikult nii vaid söömisest loobumise tõttu. Sõin aasta tagasi vel normaalselt, kuid kaal oli koguaeg normis 54 ja tõusis järsku 60 kg. Ehmatasin sellest nii ära et hakkasin jälgima toitumis, tõmbasin endale ja app’i , mis aitab mul kõik kirja panna mida söönud olen. Kaal hakkas vaikselt langema, loobusin magusast täiesti. Kui suvel muutus asi selleks et ei söönud enam jahutoite oeaaegu üldse(see on hea). Sügisel muutusin nii et kuna koguaeg oli peas et ma ei saa kooli tõttu palju ringi liikuda ei tohi ma ka palju süüa kuna ei kuluta seda ära. Sõin hommikul veega tehtud putru, ning õhtul erinevaid asju. Kui praegusel ajal vaid ainult puder hommikul ja õhtul vaid aurutatud või keedetud juurviljad. Mitte mingit liha, ega kanapuljongit ei taha. Ma tean et see on vale. Ja mõnikord pean emale ütlema et olen söönud, kuna tunnen et hommikul või eelmisel päeval sai liialt söödud, kuigi tegelikult ei ole. Kardan tunnistada oma probleemi. Trenni lähen ka selle mõttega et pean ära kulutama kõik. Ma saan aru et mul on probleem, juuksed langevad ka välja, aga ma kardan tunnistada seda.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kirjelduse järgi tundub, et tegemist on kas väljakujunenud või kujunemisjärgus toitumishäirega. Kuna saad isegi aru, et Sul on probleem, on see väga oluline eeldus terveks saamiseks. Soovitan kiiremas korras võtta abi saamiseks ühendust mõne toitumishäiretega tegeleva asutusega (Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik, Sensus OÜ, Ambromed Kliinik), enne kui tervisele liiga teed. Nendelt saad kindlasti abi.
12. jaanuar 2015
Tere!
Olen 29 aastane ja võidelnud vahelduva eduga alates 15 eluaastast anoreksiaga. Hetkel on see ülemõistuse juba läinud ilmselt. Söön suhteliselt vähe ja käin muidugi ka toitumisnõustaja juures juba mitu aastat. Elan lapsega üksi, mis tegelikult on andnud mulle vabad käed toimetada. Olin kaua kimpus lahtistitega, kus sõin igapäevaselt 40 tbl, sest väiksem kogus ei aidanud. Mõtlen pidevalt kaalule ja selle numbrile. Minu kõige lähedasem inimene võttis minult kaalu ära, seega ei ole see mul kodus enam. Aga seda enam tahan kaalunumbrit teada. Tahaksin minna trenni, et oleks lihtsam süüa, kuna tean, et liigutan ennast siis. Aga koolis ja tööl käies ja koeraga jalutades ei ole see just väga palju. Ja ma justkui tunnistan ja saan aru mis see minuga teeb, aga lahti sellest lasta on nii raske, sest kaal tuleb kohe pähe. Ja toit, ma justkui ei vajakski seda, kuigi tean et pean sööma, et toimida. See on nii raske ja ma enam ei tea, kuidas saada see kontrolli alla, sest kardan, et kaotan lähedase inimese, kes on mulle kui Õde. See haigus väsitab mind ennast ja need mõtted, mis siis veel temast rääkida, kes seda pealt vaatab. Kuidas oleks võimalik saada see kontrolli alla nii, et see ei tooks kaasa midagi halba???
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Anoreksiaga ei tule inimene ise toime. See on psüühiline häire ja sellega toimetulemiseks on vaja kindlasti psühhiaatri abi. Mida kiiremini abi saamiseks psühhiaatri poole pöördute, seda kindlam on, et Teie lapsel on ka paari aasta pärast ema, kes tema eest hoolitseda suudab. Eestis ravitakse toitumishäireid Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs ja Ambromed Kliinikus.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon