Tervislik toitumine

Esitatud numbrite järgi on ta täiesti normaalkaaluline, kuid üsna alakaalu piiri peal (alakaaluline oleks ta, kui kaaluks alla 29 kg). Kuna osad lapsed on toidu suhtes väga valivad, siis tuleb nende soovidele vastu tulla, samas vaadata, et nad selliste toitudega nagu maiustused-karastusjoogid väga üle ei pingutaks, sest need täidavad neil väga hästi kõhtu, võtavad ära isu normaalsema toidu vastu, samas ei saa neist praktiliselt üldse mingeid vitamiine-mineraalaineid. Proovige teda meelidata sööma puu- ja köögivilju. Kindlasti on paar-kolm köögivilja, mida ta sööks, pakkuge talle neid. Lapsed söövad köögivilju hea meelega, kui need on lihtsalt pulkadeks tükeldatud. Samuti on mõne lapse puhul võimalik köögivilju peita erinevate toitude sisse. Kevadist väsimust seostatakse ennekõike C-vitamiini vähesusega, mille parimateks allikateks puu- ja köögiviljad just ongi. Kasvamise ajal on väga oluline piisav kaltsiumi saamine (piimatooted) ning D-vitamiin, mis aitab kaltsiumil imenduda (peamiselt leidub kalades). Kui lapse piimatooteid mingil põhjusel ei tarbi, tuleks ehk mõelda kaltsiumitablettide peale, kuid siinkohal tasub nõu pidada apteekriga, kes soovitaks preparaati, milles oleks lisaks ka kindlasti D-vitamiini ja magneesiumi. Kala mittesöömise korral võib osutuda vajalikuks D-vitamiini võtmine toidulisandina. Väsimus võib olla seotud ka raua vähesusega (hästi omastuvat vormi leidub peamiselt lihades). Toitumisel on alati abiks toidupüramiidi ja valgusfoori tabeli õpetustest. Kui tunnete, et lapsel võib mingit ainet puudu jääda, oleks soovitatav pidada paari nädala jooksul toidupäevikut ja selgitada keskmiste tulemuste põhjal välja, mis need ained olla võiksid. Samuti oleks hea teostada perearsti juures vereanalüüsid, selgitamaks sealtkaudu välja võimalikke defitsiidis olevaid toitaineid.