Tervislik toitumine

Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi Seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk: “Kaltsium on tähtis makroelement. Selle peamine roll seisneb luukoe moodustumises ning luude ja hammaste mineraliseerumisel. Kaltsiumi omastamine oleneb toidu koostisest ning piimatooteid on peetud üheks parimaks kaltsiumiallikaks (liitris piimas on kaltsiumi 1 gramm ja on teada, et inimene omastab 30-40% lehmapiimas esinevast kaltsiumist). Seetõttu on piima peetud positiivseks luude tervise seisukohalt.
Seosed luude tervise ja (loomset päritolu) valgu tarbimise vahel on osutunud aga keerukamaks kui varem arvatud. Valkude võimalik negatiivne mõju kaltsiumi tasakaalule avaldub toitumise üldise happe-aluse tasakaalu taustal. Probleemiks võib olla pigem ebapiisav puu- ja köögiviljade tarbimine, mis puhverdaks valkudega saadud happelise toidu koormust, avaldades seetõttu negatiivset mõju luude tervisele. Lisaks tasakaalustamisele on kaunviljad ja teised rohelised köögiviljad ise head kaltsiumiallikad.
Kehtivate toitumissoovituste järgi peaks valkude osakaal katma vähemalt 10% päevasest energia vajadusest. Mitmekesist toitumist silmas pidades võib ka valkude osakaal suuremaks kujuneda, ilma et mingeid probleeme tekiks. Piimavalkude puhul on oluline nendes leiduvate asendamatute aminohapete olemasolu. Taimsete toitudega on samuti võimalik katta asendamatute aminohapete vajadus, kuid piima või piimatoodetega (jogurt, hapupiimad, kohupiim, juust) saab vajalikke aminohappeid väga lihtsalt.
Mis puudutab sünteetilist kasvuhormooni, siis see on pikalt kasutusel olnud USA-s eesmärgiga tõsta lehmade tootlikkust. Pahupooleks on olnud eelkõige loomade suurem haigestumine, kuid ohtu inimese tervisele ei ole siiani suudetud tuvastada. Euroopa Liidus on kasvuhormooni kasutamine keelatud, mistõttu eestimaise ja Euroopa Liidust pärineva piima tarbimisel seda küsimust ei ole.
Piimas esinevad somaatilised rakud on valdavas enamuses vererakud – leukotsüüdid (valged verelibled), mis osalevad põletikutekitajate vastases immuunreaktsioonis. Kui loom haigestub, siis somaatiliste rakkude arv suureneb ja see aitab loomal terveneda. Somaatiliste rakkude arv on normaalsest suurem ka laktatsiooni alguses ja lõpus, eriti suur on see aga ternespiimas. Piimas sisalduvad somaatilised rakud mõjutavad piima kvaliteeti, kuid ei ole ohtlikud inimese tervisele. Sellegipoolest on toiduohutuse tagamiseks toorpiimale kehtestatud lubatud maksimaalne somaatiliste rakkude arv, lisaks muudele näitajatele, mida tootjad päevad järgima.
Kokkuvõtvalt võib nentida, et mõõdukas piimatoodete tarbimine on kaltsiumiallikana arvestatav, kuid täiendavalt peaks inimene tarbima ka piisaval hulgal erinevaid taimse päritoluga toiduaineid. Luude tervise seisukohalt on väga oluline ka füüsiline aktiivsus ning liigsest soola ja alkoholi tarbimisest hoidumine. Kasvueas lastele ja noorukitele võiks olla soovituslik piimatoodete tarbimine koguses, mis vastab 3-4 serveeringule (klaasitäiele) piimale ning täiskasvanutele 1-2 serveeringut.”