Tervislik toitumine

Tere
Olen mures oma 12-aastase poja pärast, kes sööb väga väheseid toite. See algas umbes 4 astaselt, kui ta loobus paljudest toitudest, mida seni oli harjunud sööma. Hetkel sööb ta vaid järgmisi toite kodus: makaronid munaga või hakklihaga või viineritega plus majonees; friikartulid; valmismarinaadis grillkana; keedumuna; omlett; pelmeenid ahjus; v. kurk; vahel ka v.kapsas ja porgand; õun ja granaatõun puuviljadest, viinamarjad. Loomulikult magusa osas sööb ta kõike, mis puudutab komme, krõpse, küpsiseid jms. Koduseid magustoite aga ei söö (kohupiimakreem kisselliga, mannavaht vms) Kui veel aasta tagasi sõi kodus ühepajatoitu, mõningaid suppe siis nüüd ei söö neid ka enam. Koolis ta väidetavalt aga sööb. Kui küsime, et mida seal siis pakutakse, et me teeme kodus siis ka neid toite, vastab ta, et seal on kokad ja nemad oskavad paremini…Kusjuures mu mees on endine restoranipidaja ja hobikokk ja tema toidud on alati imemaitsvad ja me sööme pigem tervislikult, aga alati peamegi tegema eraldi toitu endale ja pojale. Aastane laps kõrval sööb ka kõike, mida meiegi mehega. Kui kuskil reisil oleme, siis poeg sööb ka ainult friikaid kuskil kohvikus, viimane kord sõin mina pastarooga, mis oli väga maitsev ja poeg avaldas ise soovi proovida, maitses mitu korda isegi ja ma olin väga positiivselt üllatunud. Aga see jäi viimaseks korraks ka, kodus ta ei taha kunagi. Ei kala, ei muud liha peale kana, ei juurvilju…Tihti kurdab ta kõhuvalu üle ja tal on tihti ka gaasid. Oleme käinud uuringutel kuid ei leitud midagi, analüüsid olid kõik korras, isegi veri, kuigi ma imestan, kust ta siis saab oma vajalikut ained, kui ta nii kehvalt sööb. St isu on tal hea, kuna ta on hästi liikuv laps aga valik on kesine. Pikkust on tal 152 cm ja kaalub 37 kg. Viimati ütles perearst, et ta jääb kasvu- ja kaalukõverasse ja pole põhjust muretsemiseks. Ma kaalu pärast ei muretsegi kuivõrd tema toitumise pärast, mis on nii ebatervislik. Kui vaid saaks, sööks ta ainult McDonaldsi toite (me oleme lubanud seal käia 2 korda kuus aga tundub, et sedagi on palju), magusat (kommi, shokolaadi, krõpsu, gaasilisi jooke). Kui käime tema vanavanemate juures, siis seal tehakse ka alati seda, mida tema tahab. Mehe vanemad on kuidagi eriti stressis sellepärast. Samas minu ema juures ta sööb puuahjus tehtud kartulit ja liha…aga kodus ei ole see sama mis seal, ütleb ta…Ma saan aru, et see on psühholoogiline probleem paljuski, oleme kunagi ammu ka käinud psühholoogi juures, siis soovitati a la valida lasta kindlate asjade vahel jne. Aga kui ta ei söö siis ka? Ja vahel on nii, et laseb valmis teha, ütleb et sööb ja siis enam ei taha, ei proovi ka. Ja läheb külmiku juurde ja teeb endale võileiba…Ma ei saa ju teda nälga ka jätta aga see hakkab juba muutuma ikkagi ebanormaalseks, et peamegi tegema talle koguaeg eraldi toitu, kuigi ta võiks süüa seda, mida meiegi. Salateid, kala, veiseliha, pastaroogasid, ahjupraadi vms. Mitte midagi sellist. Mida teha? Kas üldse annab midagi teha või tulebki leppida sellega? Iga päev siis teha pm sama toitu? Aga kõhuvalud? Peavalud? Samuti on käitumine väga närviline ja ma arvan, et ka see on paljuski vales toitumises kinni….ehk saate natuke nõu anda. Tänan ette!