Tervislik toitumine

Toitumine on tervik ning kindlasti ei saa vaadata seda nii täpselt toidukordade kaupa. Kuigi vitamiinide ja teiste toitainete soovitused antakse päeva kohta, tuleks tegelikult vaadata umbes nädala või veelgi parem, kahe nädala keskmist tulemust, sest me ei saagi iga päev süüa ideaalselt. Seetõttu ei ole olemas soovitusi, kui palju vitamiine või rasvu peaks saama just hommikusöögist. Kui sööte hommikuks putru või võileibu, saate sealt kiudaineid, B-grupi vitamiine, osasid mineraalaineid. Kui lisate mõne puu- või köögivilja, suureneb vastavalt viljale näiteks C-vitamiini, kaaliumi, magneesiumi või mõne teise vitamiini-mineraalaine saamine. Juues D-vitamiiniga rikastatud piima või pannes leivale kala, saate D-vitamiini. Soovituslikud keskmised päevased vitamiinide kogused leiate Eesti toitumis- ja toidusoovituste raamatust, aga ka toitumisprogrammist, millega saate ise välja arvutada oma toitainete saamise ja võrrelda seda soovitustega. Vitamiinide sisaldusega erinevates toitudes saate tutvuda programmi andmebaasis. 
Rasvade osakaal toiduenergiast on muutuv suurus ning sõltub teistest energiat andvatest toitudest Teie menüüs. Näiteks, kui sööte hommikusöögiks omletti viineritega, siis võite näha, et rasvade osakaal saadud energiast on väga suur. Süües nüüd lisaks teraleiba ja banaani, väheneb momentaalselt rasvade osatähtsus, kuna lisasite menüüsse süsivesikuterikkaid toite. Igal juhul soovitan rasvade osatähtsusi energiast vaadelda kõige vähem päeva keskmiselt, parem siiski nädala-kahe keskmiselt.
Süsivesikud on üldine mõiste, mis hõlmab endas tärklist, kiudaineid ja suhkruid (nt glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos jne). Viimaseid omakorda võib jagada nn looduslikeks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud on näiteks glükoos, fruktoos ja sahharoos puuvilljades ning laktoos piimas. Lisatavateks suhkruteks on peamiselt sahharoos (aga ka fruktoos, glükoos), mida lisatakse toidule tootmise käigus (nt karastusjoogid, saiakesed, kommid, magusad kohupiimakreemid jt).