Kehakaal

Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk: “Madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega dieedid võivad olla huvipakkuvad ülekaalulistele ja rasvunutele, kuna see tekitab algselt suurepärase enesetunde heast tervisest ning mis kõige tähtsam, sellise dieediga kaasneb kiire kaalulangus ilma nälga tundmata. See motiveeribki inimesi jätkama hoolimata sellest, et dieet eeldab märkimisväärset piirangut tavapärasest toiduvalikust.
Madala süsivesikute dieedid ei ole aga kaugeltki mitte nii tervislikud kui esialgu tunduvad, sest üle aja kaasnevad ketoos (ketokehade – kõrvalproduktid, mis tekivad rasvhapete muundamisel energiaks – tõus veres), kõhukinnisus või kõhulahtisus, halb hingeõhk, peavalu ja üldine väsimus kui nimetada mõned üksikud kõrvaltoimed. Samuti koormavad need dieedid neerusid rohke valgusisalduse tõttu ja muudavad organismi happe tasakaalu, mis võib omakorda põhjustada mineraalainete kadu luudest ja luuhõrenemist.
Uuringud on näidanud, et kui esimestel kuudel on madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega dieetidel kaalu langetamise osas tugev edumaa võrreldes traditsiooniliste madala (soovitusliku) rasvasisaldusega dieetidega, siis aasta möödudes enam kaalulanguse osas vahet ei ole.
Traditsiooniline ja  tõhusaim viis säilitada või saavutada tervislikku kehakaalu on siiski suurendada kehalist aktiivsust ja muuta toitumistavasid suurendades täisteratoodete, puu- ja köögiviljade tarbimist vähemalt soovitusliku tasemini. Oluline on jälgida, et toitumine oleks üldjoontes mitmekülgne, tasakaalustatud toitainete osas ja samas ei kaldutaks ühte või teise äärmusse.
Praegu kehtivate toitumissoovituste järgi võiks toiduga saadavaid süsivesikuid olla umbes 45-60% päevasest energiast. Kuna aga süsivesikute tarbimisel on määravaks nende kvaliteet ning samuti ka see kui kvaliteetseid rasvhappeid toiduga saadakse, siis on suundumus sellele, et kindlat süsivesikute soovituslikku osakaalu pigem mitte ette anda. Olulisem on, millistest allikatest süsivesikuid saadakse ja siin on kindlasti eelistatud kiudaineterikkad süsivesikud (täisteratooted, puu-ja juurviljad ning kaunviljad). Ei saa mainimata jätta, et Eestis on jätkuvalt nii rukkil kui ka  kartulil oma kindel koht söögilaual. Tuleks jälgida, et toiduga saadav igapäevane kiudainete sisaldus oleks vähemalt 25-35 g. Väga oluline on piirata ka suhkru (sahharoosi) kogust, mis peaks jääma kindlasti alla 10% päevasest energiast, väga levinud on aga kordades ületarbimine.
Toiduga saadavate rasvade osa peaks jääma vahemikku 25-30% päevasest energiast. Mis puudutab rasvade kvaliteeti, siis küllastunud rasvade ja transrasvade osakaal peaks olema alla 10% päevasest energiast (sh transrasvu minimaalselt ning koos küllastunud rasvadega ei tohiks need ületada 1/3 saadavast kogurasvast), monoküllastamata rasvade (MUFA) osakaal 10-20% ja polüküllastamata rasvade (PUFA) osakaal 5-10% päevasest energiast.
Teadusuuringute põhjal on teada, et küllastunud rasvhapete ja kolesterooli ning südame-veresoonkonnahaiguste vahel on olemas tugev seos. Seega tarbides jätkuvalt neid üle kahe korra soovituslikust normist suurendate oma haigestumisriski. Samuti on teada, et rohke liha ja kõrge rasvasisaldusega dieedid ning vähene puu- ja köögiviljade tarbimine viib pikemas perspektiivis alatoitumusele. Lisaks eelpool mainitud ketoos kuni eluohtliku ketoatsidoosini (vere pH langeb alla 7,35) välja. See on ka põhjus, miks madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega dieete ei propageerita.
Äärmuslikke dieete kasutatakse ja teatud juhtudel võib neist ka abi olla, kuid see peab toimuma vastavate näidustuste olemasolul ning meditsiinilise kontrolli all ja vaid lühiajaliselt. 
Paraku on nii, et kirevas veebimaailmas leidub hulgaliselt vastandlikke toitumisnõuandeid, seega on tõesti ilma põhjalikuma hinnanguta raske otsustada, mida uskuda ja mida mitte. (Sama kehtib ka enamike poodides antud teema all müüdavate raamatute kohta.) Teie poolt mainitud veebilingid on hea näide teadusuuringute meelevaldsest kasutamisest, mis tuginevad vaid mõnedele juhuslikele, sealjuures veel vääralt tõlgendatud, uuringutele või küsitavale isiklikule kogemusele, mis näiliselt toetavad veebilehel propageeritavat tegevust.
Võimalikult sõltumatu teabe saamiseks soovitan jälgida riiklikke toitumissoovitusi, olgu siis meie endi eestikeelseid või otsides veebist sobiva keeleoskuse korral naaberriikide toitumissoovitusi Norrast, Rootsist, Taanist või Soomest. 
Põhjamaade toitumissoovitused on kättesaadavad ka inglise keeles (uuendatud soovitused on sel aastal ilmumas).
Professionaalsemat ja detailsemat teavet erinevate dieetide ja nende kohta tehtud uuringute kohta leiab PubMedist.
Teil, Mario, soovitan antud dieedi jätkamise korral võtta ühendust oma perearstiga, et määrata lipiidide (vererasvade) täisprofiil ja vitamiinid ning selgitada kiudainete saadavust. Eridieeti jätkates on ka hilisem perioodiline kontroll vajalik.