Toidu ohutus

Anonüümne

10. august 2014

Toidu ohutus

Tere. Meresoola pakendil on kirjas: PLII: 0,0000013% (1,3mikrogrammi/g); ELAVHÕBE 0,01%; KAADMIUM 0,05%; ARSEEN 0,05%, VASK 0,2%. Kas tegemist võib olla ülimürgise partiiga, kuna raskemetallide piirnormid on siin ületatud kümneid ja tuhendeid kordi (välja arvatud plii?), kui uskuda mitmeid erinevaid erinevaid infoallikaid või ohtlike ainete loetelu koostaja võis lihtsalt eksida, mis viib tarbija usaldamatuseni? Ka palju kordi väiksemad kogused elavhõbedat pikema aja jooksul tekitavad nn mikromerkurialismi. Selle haiguse ebamäärased sümptomid esinevad inimestel üsna sageli ja tihti ei suudeta leida põhjusi. Mõned aastad tagasi Eestis Euroliidu abil tehtud peenuuringud tuvastasid, et elavhõbeda sisaldus organismis on paljudel üsna märkimisväärne. Kas elavhõbeda, arseeni või kaadmiumiga saastatud toidu- ja maitseaineite tarbimine kasvõi üliväikses koguses on ikkagi mõistlik ka nüüd 21.sajandil? Selgus, et meresoola tootmise üle puudub maailmas regulaarne kontroll ning viimaste aastate jooksul ei lisata enam üldse pakenditele infot raskemetallide sisalduse kohta, kuigi neid meresoolas paratamatult on alati. Kuidas oleks võimalik mõjutada ehk kiirendada piirnormide karmistamist Eestis ja Euroopas toiduainete osas ning laiendada piirnormide mõju ka toidulisanditele ja maitseainetele? Lugupidamisega, S.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi Toidujärelevalve büroo peaspetsialist Maia Radin:”Olemasoleva info alusel ei ole võimalik hinnata kas nimetatud toode on nõuetekohane või mitte, selleks tuleks kontrollida metallide sisaldust analüütiliselt. Teatud saasteainete piirnormid toidus on sätestatud Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr. 1881/2006. Plii, kaadmiumi ja elavhõbeda piirnormid toidulisanditele kehtivad 2008 aastast.
Piirnormide kehtestamisel tuginetakse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduslikele arvamustele ning muule olemasolevale infole nagu andmete kogum (millised on leitud sisaldused toidus), toidu tarbimisandmed, geograafiline varieeruvus jms. Määratletud piirnormid on nii madalad kui mõistlikkuse piires võimalik, arvestades võimalikke terviseriske, nende saavutatavust hea põllumajandus, kalandus- ja tootmistava järgides. Enamasti määratakse piirnormid toidugruppidele, mis on olulised saasteaine allikaks või millest on leitud kõrgeid saasteaine sisaldusi. Lisaks sellele on kehtestatud rangemad piirnormid riskigruppi kuuluvate elanikkonnarühmadele suunatud toidule nagu näiteks imiku- ja väikelapsetoit.Sätestatud piirnorme vaadatakse regulaarselt üle võttes arvesse uut infot (teadusinfo, kodutud andmestik sisalduste osas jne). Muuhulgas hinnatakse ka vajadust uute võimalike piirnormide kehtestamise järele.”