Tervislik toitumine

Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi seire- ja hindamisosakonna projektijuht Ann Jõeleht: “Kiirkülmutamine kui säilitusviis peaks võimaldama minimaalset toitainete kadu ning samuti peaks sellest teoreetiliselt piisama toitude säilitamiseks. Samas teavad konkreetsete toodete töötlemise kohta kõige täpsemat informatsiooni anda ainult vastavad ettevõtted.
Eristades üksteisest värskeid ja külmutatud vilju, tuleb tähele panna, et ka värskeid vilju on korjamise, esmase säilituse, transpordi ja kaupluseriiulil olemise ajal “säilitatud” juba tükk aega enne ostukorvi jõudmist, mis võib samuti olla põhjuseks teatud toitainete sisalduse märgatavale langusele viljades. Samuti reageerivad erinevad toitained töötlemisviisidele erinevalt. Ühed kõige tundlikumad vitamiinid on näiteks C-vitamiin ja folaadid. Osade uuringute kohaselt ei ole märkimisväärseid erinevusi värskete ja külmutatud köögiviljade ja marjade üleüldises toitainesisalduses ning konkreetsed väärtused sõltuvad paljuski värske tooraine säilitamisperioodist, ka kodukülmikus. 
Kokkuvõttes ei tohiks külmutatud tooted üldplaanis olla toitainevaesemad kui seda on värsked viljad, mis on ostetud toidukauplustest ning mida säilitatakse tihti mitmeid päevi ka kodukülmikus. 
Eriti talveperioodil, kus otse peenralt korjatud saadusi napib, võivad külmutatud tooted olla värsketele isegi paremaks alternatiiviks, kuna on korjatud ja külmutatud vilja või marja jaoks parimal ajal pärast saagikoristust.
Mis puudutab võimalike lisaainete lisamist viljade külmutamisel, siis juhul, kui neid on kasutatud, peavad need olema esitatud ka toote pakendil.
Köögiviljades sisaldub A-vitamiini provitamiini beeta-karoteeni, mis organismis muutub rasvade olemasolul A-vitamiiniks. Kui sööte mitmekesiselt, siis ei pea köögivilju õliga üle valama, sest rasvu leidub ka teiste toitude koostises, mida koos nendega sööte ja mis aitavad vastaval protsessil toimuda.”