Toidu ohutus

Sellele küsimusele vastavad Põllumajandusministeeriumi Toiduohutuse osakonna Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Anneli Tuvike ja Toiduohutuse osakonna Toidujärelevalve büroo peaspetsialist Eve Paju: “Lisaainete osas saame kinnitada, et Euroopa Liidus võib toidus kasutada vaid selliseid lisaaineid, mis on olemasolevatele teadusandmetele tuginedes tervisele ohutud.
Kõik kasutada lubatud lisaained on hinnatud nende toksilisuse, kantserogeensuse, mutageensuse ja teiste näitajate suhtes. Toksikoloogiliste andmete põhjal määratakse aktsepteeritav päevadoos (ADI), mille piires võib lisaaine tarbimist pidada ohutuks. Lisaks lisaainete toidus kasutamise tingimustele on kehtestatud igale lisaainele ka puhtusnõuded, sealhulgas raskmetallide sisaldumise osas. Lisaaine kasutamise lubamiseks peab olema lisaaine tervikuna inimese tervisele ohutu, st ükski selles sisalduv element ei tohi põhjustada terviseriski.
Lisaaine ohutuse vaagimisel hinnatakse ka seda, kui palju tarbija tõenäoliselt seda päevas tarbib. Selleks arvestatakse lisaaine jaoks taotletavaid piirnorme ning seda sisaldavate toitude suurimaid päevaseid söödavaid koguseid kõikide elanikkonnagruppide puhul. Lisaaine kasutus loetakse ohutuks ainult siis, kui kõikide eri toitude kaudu saadav lisaaine kogus jääb alla aktsepteeritavat päevadoosi ADI.
Täiendavat infot toidu lisaainete kohta leiate järgmistelt linkidelt: Põllumajandusministeeriumi koduleht ja Lisaainete alane infovoldik.
Sisuliselt samad põhimõtted kehtivad ka saasteainete sh. pestitsiidide valdkonnas. Puu- ja köögiviljade pesemine ja koorimine enne tarvitamist on kindlasti üheks võimaluseks, et kokkupuudet pestitsiididega veelgi vähendada. Samuti tuleks toituda mitmekesiselt (erinevad puu- ja köögiviljad) ning eelistada võimalusel töötlemata ja vähetöödeldud toite.”