tai 
Tervisliku toitumise informatsioon Energiavajadus
Väikelaste energia tarbimine on ühe kilogrammi kehamassi kohta suurem kui täiskasvanutel, kuna neil kulub osa energiast kasvamisele. 2–3-aastastel lastel kulub kasvamisele ligikaudu 3% ning vanematel lastel alla 2% saadud energiast.
1- kuni 2- aastaseks saanud laste keskmine energiavajadus 1 kg kehamassi kohta ja arvutuslik päevane koguvajadus lähtuvalt keskmisest kehamassist. Energia hulka on arvestatud rinnapiim või piimasegu koos eakohase lisatoiduga
| Vanus aastates | Lapsed | Poisid | Tüdrukud | Poisid | Tüdrukud |
| kcal/kg/päevas | kg* | kcal/päevas | |||
| 1-1,9 | 80 | 11,6 | 11 | 930 | 880 |
Laste ja noorte energiavajaduse koguhulk sõltub nende põhiainevahetuse energiakulust ning kehalisele aktiivsusele ja kasvamisele kuluvast energiast.
Laste kehamass varieerub vanusegrupisiseselt väga ulatuslikult, eriti puberteedieas. Energiavajaduse arvutamisel tuleb arvestada, et ülekaaluliste laste puhul võib tulemus olla liiga kõrge, kuna see põhineb kehamassil. Ainult kehamassi järgi energiavajadust hinnates ei arvestata ülekaaluliste puhul keha suhteliselt suurt rasvasisaldust ning seda, et eelkõige tuleb energiavajadust hinnata keha rasvavaba massi järgi. Seetõttu on soovitatav ülekaaluliste laste puhul määrata energiavajadus nende pikkusele vastava normaalkaalu juures.
Üle 2–aastaste laste ja kuni 10–aastaste noorukite ööpäevane energiavajadus (kcal/p)
| Vanus aastates | Kehamass (kg) | Kehalise aktiivsuse tase | ||
| Madal | Keskmine | Kõrge | ||
| Tüdrukud | kcal/päevas | kcal/päevas | kcal/päevas | |
| 2 | 12,5 | 960 | 990 | 1020 |
| 3 | 14,9 | 1160 | 1190 | 1220 |
| 4 | 16,8 | 1200 | 1330 | 1430 |
| 5 | 19,2 | 1270 | 1410 | 1510 |
| 6 | 21,1 | 1330 | 1470 | 1580 |
| 7 | 23,7 | 1400 | 1550 | 1670 |
| 8 | 26,1 | 1470 | 1630 | 1750 |
| 9 | 28,7 | 1550 | 1710 | 1840 |
| 10 | 31,8 | 1910 | 1990 | 2130 |
| Poisid | ||||
| 2 | 13,2 | 1050 | 1080 | 1110 |
| 3 | 15,4 | 1230 | 1260 | 1300 |
| 4 | 17,3 | 1290 | 1420 | 1530 |
| 5 | 19,4 | 1350 | 1500 | 1610 |
| 6 | 21,4 | 1420 | 1560 | 1680 |
| 7 | 24,8 | 1520 | 1680 | 1810 |
| 8 | 26,5 | 1580 | 1740 | 1880 |
| 9 | 29,1 | 1660 | 1840 | 1980 |
| 10 | 32,2 | 2060 | 2150 | 2290 |
Põhitoitainete vajadus
Makrotoitainete ja rasvhapete osatähtsuste soovitused1 soovituslikust energiast täiskasvanutele ja üle 2 aasta vanustele lastele
| Toitained, rasvhapped | Keskmine soovitus |
| Valgud2 | 10-20 %E |
| Rasvad2 | 25-35 %E |
| Sealhulgas: | |
| küllastunud rasvhapped | max 10 %E |
| monokülalstumata rasvhapped | 10-20 %E |
| polüküllastamata rasvhapped, sh | 5-10 %E |
| oomega-3-rasvhapped | min 1%E |
| transrasvhapped | võimalikult vähe4 |
| Süsivesikud3 | 50-60 %E |
1Tabelis toodud protsendid katavad vähemalt 97–98% inimeste füsioloogilised vajadused
2 Kui lähtuvalt inimese vajadustest jääb mingil objektiivsel põhjusel (nt kaalulangetamine, vm) toiduga saadud päevane energia kogus alla soovitusliku miinimumi, tuleks vajaminev valkude ja rasvade kogus välja arvutada arvestades vähemalt päevase soovitusliku miinimumenergiaga
3Süsivesikutest saadav toiduenergia protsent hõlmab ka toidust pärinevate kiudainete arvelt tuleva energia, mis on reeglina 2–3 %E
4Transrasvhapped on ka looduses olemas. Nende saadav kogus ei tohiks olla kestvalt mitte üle 1 %E päevas. Toimides käesolevate toitumis- ja toidusoovituste kohaselt, ei ole võimalik kestvalt seda kogust ületada
Valkude vajadus
Soovitatud valkude tarbimine lastele põhineb hinnangutel kehavalkude baasvajaduse ja kasvamise vajaduste kohta, toiduvalkude efektiivsel muutmisel kehavalkudeks ning kasvamise individuaalsusel. Väikelastel vanuses 1-1,9 aastat peaksid valgud andma 10–15 %E.
Suurem valkude tarbimine varases lapseeas suurendab rasvumise riski hilisemas elus. Vastavalt olemasolevatele andmetele võib arvata, et esimesel kahel eluaastal on võimalik, et valkude tarbimine 15–20 %E nii varases lapseeas, suurendab ülekaalulisuse riski hilisemas elus.
Lastel ja noorukitel võiks soovituslikult kuni 75% kogu saadavast valkude kogusest tulla loomset päritolu kõrge bioväärtusega valkudest.
Väikelaste rasvade vajadus
| 1-1,9 aastat | |
| Rasvad, sh | 30-40 %E |
| küllastunud rasvhapped | max 10 %E |
| monoküllastumata rasvhapped | 10-20 %E |
| polüküllastamata rasvahapped, sh | 5-10 %E |
| oomega-3-rasvhapped | min 1%E |
| transrasvhapped | võimalikult vähe |
Pärast aastaseks saamist on tavaline, et rasvade osakaal vähehaaval suureneb, olles kolmandaks eluaastaks täiskasvanute tasemel. Kui varases lapsepõlves süüakse rasvu soovituslikust vähem, võib sellega kaasneda energia puudujääk.
Kiudainete vajadus
Alates teisest eluaastast on lastele vajalik kiudainete kogus 8–13 grammi 1000 kcal kohta. Alates koolieast suureneb kogus vähehaaval täiskasvanutele soovitatud tasemeni.
Lisatud suhkrute soovitus
Lisatud suhkrute päevane kogus (sahharoosi, fruktoosi ja tärklise hüdrolüsaadid) tuleks hoida alla 10 %E (ideaalis alla 5 %E).
Veevajadus
Janu korral tuleb alati eelistada lisanditeta joogivett. Lastel on veevajadus kehamassi kilogrammi kohta suhteliselt suurem, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Vanusest sõltumata on janutunne märk vedelikupuudusest ning vajab seetõttu alati kiiret lahendamist ehk piisava vedelikuhulga tagamist, eelistatult vee näol.
Laste vedelikuvajadus vanusegrupis keskmiselt
| Vanus | Summaarne vedeliku vajadus kehamassi kilogrammi kohta |
| 2-3 aastane | 100-120 ml |
| 4-6 aastane | 75-100 ml |
| üle 7 aastane | vähemalt 50 ml |
Vitamiinide vajadus
| Vanus | Vitamiin A, RE1 | Vitamiin D, µg | Vitamiin E, mg | Vitamiin B1, mg | Vitamiin B2, mg | Niatsiin, NE2 | Vitamiin B6, mg | Folaadid, µg | Vitamiin B12, µg | Vitamiin C, mg |
| 1-1,9 aastat | 300 | 10 | 4 | 0,5 | 0,6 | 7 | 0,5 | 60 | 0,6 | 35 |
| 2-5 aastat | 350 | 10 | 5 | 0,6 | 0,7 | 9 | 0,7 | 80 | 0,8 | 40 |
| 6-9 aastat | 400 | 10 | 6 | 0,9 | 1,1 | 12 | 1,0 | 130 | 1,3 | 45 |
| Neiud | ||||||||||
| 10-13 aastat | 700 | 10 | 7 | 1,0 | 1,2 | 14 | 1,5 | 270 | 3,0 | 70 |
| Noormehed | ||||||||||
| 10-13 aastat | 700 | 10 | 8 | 1,2 | 1,4 | 16 | 1,8 | 270 | 3,0 | 70 |
1„retinooli ekvivalendid” (RE) võetud võrdseks „retinooli aktiivsuse ekvivalentidega” RAE. 1 retinooli ekvivalent (RE, µg-ekv) = 1 µg retinooli = 12 µg beetakaroteeni
2 Niatsiini ekvivalent: 1 niatsiini ekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini (60 mg trüptofaanist võib organismis tekkida 1 mg niatsiini)
Mineraalainete vajadus
| Vanus | Kaltsium, mg1 | Kaalium, g | Magneesium, mg | Raud, mg | Tsink, mg | Vask, mg | Jood, µg | Seleen, µg |
| 1-1,9 aastat | 600 | 1,4 | 85 | 8 | 6 | 0,3 | 90 | 25 |
| 2-5 aastat | 600 | 1,8 | 120 | 8 | 6 | 0,4 | 90 | 30 |
| 6-9 aastat | 700 | 2 | 200 | 9 | 7 | 0,5 | 120 | 30 |
| Neiud | ||||||||
| 10-13 aastat | 900 | 2,9 | 300 | 11 | 8 | 0,7 | 150 | 40 |
| Noormehed | ||||||||
| 10-13 aastat | 900 | 3,3 | 300 | 11 | 11 | 0,7 | 150 | 40 |
1 Käesolevad soovitused ei anna tarbimissoovitusi fosforile, kuna fosfori defitsiiti ei esine. Vajadus on analoogiline kaltsiumivajadusega
