Eakad

Eakateks loetakse üle 65-aastaseid inimesi. Üha rohkem on tõendusi selle kohta, et mitmed varem vananemise süüks pandud kroonilised haigused ja muutused on tegelikult tekkinud puuduliku toitumise ja söömisvigade tõttu.

Eakate toitumist mõjutavad eluviis ja sotsiaal-majanduslik olukord, seoses vananemisega tekib terve rida elu-olustikulisi muutusi. Erinevate füüsiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste põhjuste tõttu on vanematel inimestel toitumisprobleeme nii vajaliku toidu saamisel, selle valmistamisel, söömisel ning ka toidu imendumisel ja omastamisel

Haigused loovad olukorra, kus eakad võivad manustada mitut ravimit samaaegselt – võimalus nii üksikute ravimite, aga veelgi rohkem nende kombinatsioonide kõrvalmõjudele. Tulemuseks võib olla muutunud maitsemeel, isu ja janutunde vähenemine, kõhukinnisus, nõrkus.

Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab pidevalt vähenema. Pensioniikka jõudnud energiavajadus väheneb võrreldes keskeaga:

• meestel 2700 → 2000 kcal/päevas
• naistel 2000 → 1700 kcal/päevas

Energiavajadus väheneb koos vanuse lisandumisega, sest kudedes jääb vähemaks aktiivseid rakke, mis muudab kogu organismi ainevahetuse aeglasemaks ning vanemad inimesed vähendavad tihti ka oma füüsilist aktiivsust, kuigi ei peaks seda tegema.

Esmatarvilik on saada väiksema toidukoguse juures kätte vajalik hulk vitamiine ja mineraalaineid. Kuna valkude ning peamiste vitamiinide ja mineraalainete koguseline vajadus jääb enam-vähem samaks kui keskeas, siis nende kättesaamine väiksemast toidukogusest eeldab põhjalikumat ja tervislikumat toiduvalikut. Eakatel on suurenenud D-vitamiini vajadus, mistõttu tuleb seda võtta toidulisandina.

Eakaid võib kimbutada kõhukinnisus. Selle ennetamiseks tuleb saada piisavalt kiudaineid (süüa täisteratooteid, puu- ja köögivilju), juua piisavalt vedelikku, liigutada, vajadusel tarvitada hapupiimatooteid.