Varia

Eesti toitumissoovituste järgi on inimeste veevajadus umbes 1 ml iga energia kcal kohta ehk kui Teie päevane energiavajadus on näiteks 2000 kcal, siis summaarne vedelikuvajadus on umbes 2 liitrit. See hõlmab kogu vee saamist nii toitudest (nt puuviljad, supid), jookidest (nt vesi, tee) kui toitainete lõhustumisel saadud vett. Jookide arvelt võiks päevas saada umbes 1-1,2 liitrit vett, kõige parem oleks, kui see on puhas vesi. 
Vee keetmise mõju kohta vastab Teile TTÜ toiduainete instituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert: “Joogivee kvaliteet on reguleeritud Euroopa Parlamendi direktiiviga, millele vastab ka Eesti Veeseadus. Vee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei tohi ületada kindlaid piirsisaldusi. Kui joogivee kvaliteet on hea, ei ole vajadust seda keeta. 
Vett jagatakse pehmeks ja karedaks. Pehme vesi sisaldab vähe kaltsiumi- ja magneesiumisooli ning sobib hästi nii pesuks kui ka nõudepesuks, kuna ei tekita katlakivi ja pesuvahendid vahutavad hästi.  Vee karedust jagatakse püsivaks ja mööduvaks. Püsivat karedust põhjustavad peamiselt kaltsium- ja magneesiumsulfaadid ning -kloriidid, mööduvat aga vesinikkarbonaadid. Mööduv karedus väheneb keetmisel, kuna kütteelemendile sadeneb katlakivi. WHO andmetel ei ole kare vesi tervisele ohtlik, küll aga kinnitavad mitmed uurimused, et kare vesi vähendab südamehaiguste riski. 
Kui on põhjust arvata, et vesi on mikrobioloogiliselt saastunud, tuleks seda enne keeta, muidu ei ole keetmine vajalik. Vee mineraalainete sisaldus ei ole organismi vajadusi arvestades märkimisväärne, mistõttu keetmisel toimuvad väikesed võimalikud muudatused nende sisalduses ei avalda mineraalainete saamise osas mingit mõju.”