Söömishäired

Anonüümne

4. november 2011

Söömishäired

Olen 22-aastane noor naine ja kirjutan Teile, sest mul on probleeme kehakaaluga. Tänasel päeval on mu kaalunumbriks 70 kg ja pikkuseks 168 cm. Kehamassi indeksi järgi on see küll normaalkaalu ülemine piir, kuid reaalselt olen ma juba ülekaaluline. Eriti teeb mulle muret minu vööümbermõõt, mis on juba 87 cm ning ka venitusarmid puusa piirkonnas.
Umbes aasta tagasi suutsin ma oma kehakaalu viia 60 kg-ni ning siis tundsin ma ennast oma kehas ÜLIHÄSTI. Mul oli tohututes kogustes energiat, ma olin palju enesekindlam ja seltsivam kui varem. Samas pean ma tunnistama, et toonane kaalulangus (umbes 8 kg) tuli praktiliselt ainult sellest, et oli olnud just suvine aeg ning mu motivatsioon kaalu langetada oli ülimalt kõrge – kokkuvõttes tähendas see liiga vähe söömist, mille tulemusel ka kaal langes. Siis läks suvi ja ka motivatsiooni enam polnud ning kaotatud kilod olid jõuludeks tagasi (umbes 2 kuuga 10 kg). Ma sõin, sõin ja sõin. Iga päev lubasin endale, et homme olen tublim, kuid kahjuks seda tublimat homset siiski ei tulnud. Olin masenduses, sõin üle ning kokkuvõttes leidsin tee psühhiaatri juurde (ma nimelt kartsin, et kui nii endasi läheb, siis ma üks hetk panen „näpud kurku“ ja minust saab buliimik). Õnneks buliimik ma pole, kuid psühhiaater ütles, et minu diagnoosiks võib panna binge-eating. Mind suunati edasi psühholoogi vastuvõtule, kuid erilist abi ma siiski kokkuvõttes nende juures käimisest ei saanud. Jäid ainult kinnisideed kaalust – ma absoluutselt kogu aeg mõtlen oma kehakaalule ja sellele, et kuidas ometi saada asi kontrolli alla ja kaal langema. Ma olen viimase aastaga lugenud suurel hulgal toitumisalaseid raamatuid ning julgen väita, et minu teoreetilised teadmised selles vallas on kõvasti üle keskmise. Ainult, et ma ei leia viisi, kuidas oma teadmisi iseenda osas rakendada. Tegelikult võin ma varsti lugeda ka seda suurt huvi probleemiks, sest praktiliselt iga minu vaba sekund kulub alati kas siis interntis erinevate toitumismaterjalide või –raamatute lugemisele.
Olen proovinud nädala –ja päevaplaanide koostamist koos menüüdega (ostsin endale ka köögikaalu), kuid kokkuvõte on ikka see, et ma ei suuda seatud eesmärke täita ja söön jälle valel ajal valesi asju valedes kogustes. Lisaks sellele olen proovinud ka kõiksuguseid erinevaid viise, et kuidas vähem süüa – nt enda jaoks ilusa laua katmine, vee joomine, külluslike ja hea väljanägemisega toitude valmistamine. Mitte miski ei aita, ma pean lihtsalt sööma nii kaua, et paha hakkab. Samas ma tean, et mulle on vaja võib-olla alguseks umbes 5 kilo langetamist ning see kindlasti motiveeriks mind edasi minema.
Siinkohal oleks vist vajalik mainida, et olen ka füüsiliselt üsna aktiivne – käin regulaarselt spordiklubis (3-4 korda nädalas).
Võib-olla teie oskate mulle nõu anda, et millest ikkagi alustada ja et kuidas oleks oleks võimalik vöökoha ümbermõõtu vähendada (see on tõesti minu probleem nr.1). Võite mulle soovitada ka erinevat kirjandust, sest mind ka üleüldiselt väga huvitab toitumisega seotud temaatika.

Teile juba ette tänulik olles!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Tundub, et probleem tekkis tänu sellele, et üritasite kaalu langetada üsna väikese energia saamise juures ning organism ei pidanud sellele vastu, vaid sundis Teid naasma vanade toitumisharjumuste juurde ning isegi sööma varasemast enam, mis tõi kiiresti tagasi ka kaotatud kehakaalu. Kaalu langetamiseks ei tohi viia saadavat energia kogust liiga madalale. Sõltuvalt inimese algsest kehakaalust, pikkusest, füüsilisest aktiivsusest jne võiks kaalulangetamise perioodil olla päevane energia tarbimine umbes 1700-2000 kcal. Teie võiksite proovida hoida oma päevane energiatarbimine 1800-1900 kcal juures, kuid samal ajal suurendage pisut füüsilist aktiivsust. Kui Te panete päeva jooksul kõik söödu kirja, siis näete, kui palju Teil õhtusöögiks nö vaba energiat on veel reservi on jäänud. Ärge püüdke süüa vähem, kui ette nähtud. Kui mõni päev tuleb 100 kcal enam, ei juhtu ka midagi. Kui kõht on õhtul väga tühi, siis sööge köögivilju, jooge taimeteed. Kogu toidus peaks olema rõhk köögiviljadel – vähemalt 500 grammi päevas. Iga päev võiksite süüa ka 3-4 viilu täisteraleiba, putru, paar puuvilja, veidi piima ja piimatooteid, midagi grupist liha-kana-kala-muna, veidi lisatavaid toidurasvu. Kõikvõimalikke maiustusi, karastusjooke, pooltooteid ja valmistoite tuleks süüa võimalikult harva, sest need annavad nn tühja energiat, kuid sisaldavad vähe vajalikke toitaineid. Kui menüüd analüüsite, siis jälgige, et valkude-rasvade-süsivesikute omavaheline saamine oleks tasakaalus ning toiduga saaksite kätte kõik vajalikud toitained õiges koguses. Viimane on ainevahetuse toimimise ja ka näljaregulatsiooni osas hästi oluline. Sööge tihedamini, kuid korraga väiksemaid koguseid. Sagedasem söömine väldib suuri ülesöömise sööste. Ärge seadke endale eesmärgiks mitte niivõrd kaalu langetamist, kuivõrd just pigem tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamist. Kui tunnete, et oma jõududega siiski ei suuda söömisega “maadlemisega” toime tulla, siis on siiski õigem pöörduda uuesti psühhiaatri vastuvõtule. Eestis peaks toitumishäiretega tegelema OÜ Sensus.