Söömishäired

Tere! Mul on olnud põhimõtteliselt terve elu probleeme kehakaaluga. Kehakaal hakkas tõusma kuskil 10-11 aastasena, algul ei pannud seda tähelegi. Kaal tõusis ja tõusis iga aastaga, kuni kuskil 14 aastasena kaalusin juba ligi 70 kilo, olles ise üsna lühikest kasvu. Niisiis otsustasin end käsile võtta ja hakkasin iseseisvalt kaalu langetama. Käisin kõndimas ja piirasin enda söömist, kuni sellest sai minu kinnisidee. Mõtlesin ainult võimalikult vähesest söömisest ja sellest, kuidas veel ja veel kaalu langetada. Oma nö tipphetkel kaalusin 48 kg, (162cm pikk).Lõpuks lõppes mul ka menstruatsioon päris mitmeks kuuks ning siis olin sunnitud minema arsti juurde, kes kirjutas välja hormoonrohud ja käskis mul sööma hakata. Olin sellest kõigest väga kohkunud ning lubasin endale, et hakkan korralikult toituma. Tegelikult ma aga ei teadnud, kuidas “õigesti” toituda ja sõin kõike, mida tahtsin. Nii hakkas kilod jälle kogunema. Kaal kõikus pidevalt. Kord võtsin jällegist alla, siis juurde. Kaalust sai minu kinnisidee. Ma sõin, olles seejuures ise äärmiselt õnnetu. Nüüd mitu aastat hiljem pole põhimõtteliselt midagi muutunud. Gümnaasiumis, 12 klassi alguses kaalusin jällegist üle 70 kg. Suutsin kaalu langetada tänu mandliopile ja enne lõpetamist sain veelgi alla, nii et kevadeks kaalusin 64 kg. Suvel sain veel natuke alla tänu tööle.Nüüd on käes sügis ja depressioon. Energiat ei ole ja mõtlen pidevalt söögist. Kehakaal on jällegist tõusnud ja nii see kogu aeg käib. Olen üsna väsinud toidust ja kehakaalust mõtlemast. Piinan end pidevalt nende mõtetega ja ei suuda/oska neist ka vabaneda. Ei käi väljas ega naudi elu, kuna tunnen end väga koledana.Tahaksin tervislikku suhet toiduga, mitte et ma ei suhtuks sellesse kui vaenlasesse või kui lohutusse. Kas peaksin otsima abi psühholoogilt/psühhiaatrilt? Kas oskate kedagi ehk isegi nimepidi soovitada? Vastust ootama jäädes.