Toit ja toidu valmistamine

Transrasvhapped ei võrdu terminiga hüdrogeenitud taimerasv. Taimse rasva hüdrogeenimisel võivad transrasvhapped tekkida, kuid ei pruugi või tekib neid minimaalses koguses (olenevalt protsessist). Transrasvhappeid leidub ka loomsetes toodetes, kuid nende kogus ei ole suur. Transrasvhapped käituvad sarnaselt küllastunud rasvhapetega – suurendavad veres LDL-kolesterooli ehk nö halva kolesterooli taset, kuid lisaks nad ka langetavad HDL-kolesterooli ehk nö hea kolesterooli taset. Kõik see toob endaga kaasa suurenenud riski südame-veresoonkonnahaiguste tekkimiseks. Ka küllastunud rasvhapped tõstavad nö halva kolesterooli kogust veres, kui ei vähenda seejuures nö hea kolesterooli taset. Küllastunud rasvhapped ja kolesterool esinevad tihtipeale samades toitudes, mis võimaldab neid koos vältida.
Kui inimesed hoiavad oma rasvade tarbimise soovituste piirides, so et toidurasvad annaksid päevasest energiavajadusest umbes 25-30% ning küllastunud rasvhapped alla 10%, saadakse ka transrasvhappeid nii vähe, et need ei ole organismile kahjulikud. Uuringud on näidanud, et tegelikkuses inimesed tarbivad nii rasvu kui küllastunud rasvhappeid üle soovitatava. Soovitatav on, et transrasvadest tulenev energia ei moodustaks üle 2-3% päevasest energiakogusest, kuid osad teadlased on ka seisukohal, et täielikult elimineerida neid oma toidust ka ei maksaks (ning see pole ka praktiliselt võimalik).
Kuna Eestis ei ole kohustust märkida pakendile transrasvhapete sisaldust, siis võiks nende toodete tarbimisel olla tagasihoidlikum, kus on kasutatud hüdrogeenitud taimerasva (nt küpsised, saiakesed, taimsed koore ja juustu analoogid). Kui tootjad märgiksid oma toodetele transrasvhapete sisalduse või märke, et toode ei sisalda transrasvhappeid, hõlbustaks see tarbijat tegema tervislikumaid valikuid