Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Varia

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Liisa

27. juuni 2018

Tere, mu sõbranna kes on 13 ja on 162 cm pikk kaalub kõigest 32 kg. See on ju vähe, aga ta ütles et ta kaalub liiga palju. Ta teeb 6x nädalas trenni ( mitu korda päevas)  Ta näljutab end.  Ta on koolis kokku ka kukkunud, sest ta keha ei pea vastu. Tüdruku ema tahab et ta oleks nii peenike. Kuna ta on mu naaber, siis ma olen kuulnud teda nutmas. Mul on tast nii kahju. Mida teha?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sinu sõbranna kehakaal on ohtlikult väike. Oma vanuse ja pikkuse juures peaks ta kaaluma umbes 10 kg rohkem. Samuti on ebanormaalselt suur tema treeningkoormus.
Kirjas avaldamata detailide osas võta kindlasti ühendust Lasteabiga http://www.lasteabi.ee/lasteabi/lasteabi.

Anna

27. juuni 2018

Olen 160cm pikk 16-aastane tüdruk. Sooviksin olla pikem. Ema 171 ja isa 173. Päevad algasid 11 aastaselt kui olin u 148-150 pikk. Kas mul oleks võimalik pikemaks kasvada? Kui jah siis kui pikaks?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toitumisega sellist asja kahjuks mõjutada ei ole võimalik.

Laura Rubin

26. juuni 2018

Tere mul kadus järsku söögiisu ära mida teha?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Söögiisu kadumine võib olla tingitud nii füüsilistest kui psüühilistest põhjustest. Paar päeva vähem söömine ei tee organismile veel midagi hullu, kuid pikemaajaline “nälgimine” küll. Seetõttu tuleks proovida “süüa mõistusega” ehk et jälgida, et söödaks toite kõikidest vajalikest toidugruppidest, võib-olla pidada isegi mõnda aega toidupäevikut. Abi võib olla ka sellest, kui toit näeb ilusam välja ja lõhnab isuäratavalt. Kui siiski isu ei ole ja toit ei taha ka kuidagi alla minna, tasuks pöörduda mõne spetsialisti, ennekõike ilmselt alustuseks psühholoogi poole.

Triin

22. märts 2018

Tere. Ma olen 13 aastane tüdruk käin 6. klassis. Ma olen 152 cm pikk ja see on minuarust minu vanuse kohta lühike. Mu ema on 171 cm pikk ja isa on 180 cm pikk. Ma söön normaalselt ja olen normaalses kaalus 36-37 kg. Mu ema ütleb et kasvan hiljem lihtsalt kui teised kuid siiski mõjutab see mu enesehinnangut. Ma tean et mu vanaema oli 150 cm pikk. Kas see võib ka kuidagi mu pikkust mõjutada?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

 Seda, kui pikaks inimesed kasvavad, mõjutavad ennekõike geenid ning seda väga täpselt ette ennustada ei ole võimalik. Mõnikord harva võib väikese kasvu põhjuseks olla hormonaalsed häired, kuid 152 cm 13-aastaselt ei ole nii väike kasv, et selle pärast muretsema peaks. Samuti võib pikkust mõjutada söömine, kuid seda ennekõike maades, kus piisav toidu kättesaamine on probleemiks.

MARE

22. märts 2018

TERE. LÄKSIME SÕBRANNAGA VAIDLEMA,ET KAS PROTEII JA VALK ON ÜKS JA SAMA. KÜSIKSIN SPETSIALISTI KÄEST.AITÄH.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Eesti keeles on sõna “valgud”. Proteiinid on inglise keelest võetud mugandatud sõna ning tegelikult oleks tore, kui seda sõna ei kasutataks ei ajakirjanduses ega ka tootepakenditel, kuna see ainult eksitab inimesi.

inger

12. veebruar 2018

Grossi poes müüakse Felco mustsõstraid. Pakendil on informatsioon: Säilitamine: külmikus: kuni 1 päev; sügavkülmas: -6 kraadi kuni 1 nädal; -12 kraadi kuni 3 nädalat, mitte külmemas kui -18 kraadi kuni pakendil näidatud tähtajani.

Olen seni külmikus hoitavad marjad kasutanud ära nädala jooksul. Kas tõesti nende väärtus ja ohutus langeb juba ööpäeva jooksul nii drastiliselt? Sügavkülmas mul madalamat temperatuuri kui -6 kraadi küll pole. Seni olen seal külmutatud marju säilitanud ikka kuude viisi…

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastavad Maaeluministeeriumi Toiduohutuse osakonna peaspetsialistid Elsa Peipman ja Külli Johanson “Teie esitatud näites on tootja täitnud oma kohust ning märgistanud külmutatud toidu vastavalt nõuetele. Külmutatud toidu märgistuse erinõuded  (toidualase teabele lisaks) on kehtestatud põllumajandusministri määrusega “Külmutatud toidu käitlemise ja toidualase teabe esitamise nõuded” Külmutatud toidu turustamisel ettevõttelt teise ettevõttesse tuleb säilitada külmaahel ehk külmutatud toitu hoitakse ja veetakse – 18 kraadi C juures.  Külmutatud toidu turustamisel tarbijale peab tootja märkima säilitamisaja ja säilitamistemperatuuri või asjakohase säilitamisseadme tüübi või mõlemad. Tarbijal võib olla kodus teistsugune või vanem seade, mille külmaruum  võib hoida -6 või -12 kraadi C, või puudub üldse. Määruse järgi peab tootja külmutatud toidu pakendile märkima säilimisajale lisaks säilitamistemperatuuri või asjakohase säilitamistüübi või mõlemad. Teie näite puhul nii ongi tehtud.
Teie näites on toodud järgmine teave:
– külmutatud marjade säilitamisel tavalises külmikus on säilimisaeg kuni 1 päev. See tähendab, et marju ei hoita külmaruumis miinuskraadide juures, vaid külmkapi selles osas, kus temperatuur on üle 0 kraadi, tavaliselt 4-8 kraadi C. Tavaliselt soovitatakse külmutatud toitu sulatada külmkapi jahedas osas, kus temperatuur on üle 0 kraadi C. Ühe ööpäeva jooksul on marjad sulanud ning tegemist ei ole enam külmutatud toiduga;
– kui  külmaruumi temperatuur on -6 kraadi C, siis marjad säilivad kuni 1 nädala jooksul;
– kui külmaruumi temperatuur on -12 kraadi C, siis marjad säilivad 3 nädalat;
– kui külmaruumi temperatuur on -18 kraadi C, siis marjad säilivad…”pakendil märgitud tähtajani”, kuid Te ei ole seda saatnud.

Säilitamisaeg ja – temperatuur on tingimused, mille järgimisel tootja tagab toidu kvaliteedi ja ohutuse ning vastutab selle eest. Toidule minimaalse säilimisaja määranud ettevõtja garanteerib toidu ohutuse ja nõuetele vastavuse vaid säilimisaja jooksul, kui tema poolt etteantud säilitamistingimustest on kinni peetud. Pärast nimetatud aja möödumist ei pruugi  “parim enne…” tähtajaga märgistatud toit muutuda ohtlikuks, kuid see võib kaotada oma spetsiifilised omadused, nt  maitse võib halveneda, vitamiinide sisaldus võib langeda jne. Enne „parim enne“ kuupäeva ületanud toidu tarvitamist peaksid tarbijad ise kontrollima, kas toit lõhnab ja maitseb hästi.”

Kärt

12. detsember 2017

Kuidas arvestada kalorite ja toitainete kulu veredoonorluse läbi? Kas liikumispäevikus võiks olla kirjas tegevus – vere annetamine?

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Vere loovutamine  on harv tegevus, isegi kui see toimub teatud regulaarsusega, mistõttu ei mõjuta ta pikas perspektiivis meie energiatarvet. Oluline on mitmekülgne toiduvalik ja piisav vedelikutarbimine,  et taastuda protseduurist ja tagada kehale vereloomeks vajalikud toitained (antud kontekstis eelkõige B grupi vitamiinid ja raud).

Jaanika

22. oktoober 2017

Tere!
 Soovin spetsialisti soovitust teemal ,,Lasteaiaõpetajate ja lastevanemate teadmised toitumise mõjust lapse kognitiivsele arengule,,
Olen veendunud, et suunatud toitumisharjumuste kujunemine on vajalik lapse sünnist alates. Olen ise olnud lapsepõlvest saadik aneemik ja tunda saanud, kuidas see minu keskendumist ja õpivõimet on mõjutanud. Tulevase lasteaiaõpetajana soovin ja saan ma samuti selleks suuresti panustada, olles ise teadlik tervisliku toitumise vajalikkusest ning lastele seda õpetades. Olen leidnud võimaluse, kuidas saaks lasteaias lastele igapäevaselt toitumise tähtsust tutvustada ja näidata. Selleks sain inspiratsiooni Tagli Pitsi mängust ,,Vikerkaar minu kõhus,, ning varasemalt kokana töötades. Plaanis on kaasata ka lapsevanemad.
Minu soov ja palve Teile: Kas Eestis on varasemalt läbi viidud uuringuid toidu mõjust kognitiivsele arengule? Millistest allikates võiksin uuringu tulemusi leida?
Kas oskate soovitada ka väljaspool Eestit tehtud uuringuid või andmebaase?
Olen arvamusel, et tervis sõltub suuresti toidust ja samas peaks toit olema meie tervise raviks.

 

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab Uku Vainik, PhD (Järeldoktorant, Montreali Neuroloogiline Instituut, McGilli Ülikool; Teadur, Psühholoogia Instituut, Tartu Ülikool): “Kõikide vajalike toitainete kätte saamine on lapse arengu jaoks kindlasti väga oluline. Krooniliselt alatoidetud lapsed kipuvad jääma lühemaks ning neil väheneb vaimne võimekus. Samas tuleb silmas pidada, et enamasti on alatoitumise probleem arengumaades. Kui jälgida kaasaegseid Eesti laste tervisekäitumise uuringuid, siis seal ei ole alatoitumisest sõnagi. Seega, üldises plaanis ei tohiks Eestis lapsed toiduainete ja toitainete defitsiiti jääda. Kindlasti aitab vajalike toitainete kättesaamisele kaasa, kui vanemad või hooldajad annavad neile mitmekesist toitu ja järgivad riiklikke toitumisnõuandeid.
Jah, mõned lapsed on näiteks toidu suhtes valivamad kui teised, süües väga valikuliselt oma lemmiktoitusid. Uuringute järgi kipuvad küll toidu suhtes valivad lapsed olema teistest natuke väikesemad, kuid sellegipoolest normaalkaalus. Seega paistab praegu, et toidu suhtes valivus ei ole tervisele ohtlik. Kindlasti tasub vanematel silm peal hoida, et vähendatud toidusedelis oleks kõik vajalikud toitained olemas.
Teine lugu on lastega, kellel on kaasa sündinud mõni tüüpilist toitumist takistav füsioloogiline tegur, näiteks diabeet, aneemia või allergiad. Siis on tüüpilise dieedi rakendamine raske ja laps vajab näiteks eridieete või lisarohtusid. Õigel ajal sekkumine aitab kindlasti lapsel paremini areneda. Oluline on probleemi varajane märkamine koostöös arstiga. Samuti, kui vanematel on mõni toitumist takistav tegur tasub sellest arstile teada anda, sest mõned nendest teguritest on päritavad.
Eesti aruanded on leitavad siit ning viimase toitumisuuringu andmeid saab siit.
Aneemia probleemide ja sekkumiste ülevaate saab siit 
Ülevaate alatoitumusest maailmas saab siit. Kui pealkirjad panna google otsingusse, siis tulevad ka PDF-d välja.
Samuti soovitan lugeda seda artiklit Gibson, E. L., & Cooke, L. (2017). Understanding Food Fussiness and Its Implications for Food Choice, Health, Weight and Interventions in Young Children: The Impact of Professor Jane Wardle. Current Obesity Reports6(1), 46–56″

Inge

5. september 2017

Tere
Loen, et “NutriData toidu koostise andmebaasi andmeid kasutatakse riikliku toitumispoliitika elluviimisel, toidutööstuse esindajate poolt toidutoodete toitainelise koostise arvutamisel “. Innukalt soovitatakse süüa kala, aga kas olete tähele pannud, et üldiselt on kalasöömine tehtud tootjate poolt väga keeruliseks. Praegusel ajal elab ühes majapidamises järjest vähem inimesi, tihti elatakse üksi või kahekesi, kõik pereliikmed ei pruugi ka kala armastada. Kala pakendatakse aga suurtesse pakenditesse, peale kirjutatakse, et avamisel tarbida kõige hiljemalt 24 tunni jooksul, teisel jälle, et paari päeva jooksul. Peab ikka tõeline kalahull olema, et ühe päevaga kõige väiksem sprotikonserv ära süüa. Tegelikult eelistaks enamik inimesi võtta iga päev leivale näiteks kaks sprotti. Toidu ohutuse mõttes ja inimeste tervisele mõeldes on ju lausa kahjulik soovitada inimestel osta kala, sest tõenäoliselt süüakse kalatoode ära poolenisti riknenult või siis süüakse liiga palju liha liiga lühikese aja jooksul. Mida arvavad sellest riikliku toitumispoliitika elluviijad?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Pakendi suure küsimus ei ole jäänud tähelepanuta. Toitumise rohelise raamatu (mis on riikliku poliitika veel kinnitamata dokument) koostamise raames käsitleti pakendi suuruse küsimust ja see lülitati dokumenti  peaasjalikult eakate toitumise peatükis, kus on ühe eesmärgina välja toodud: Eakatele suunatud väikepakendite ja kergelt avatavate toodete arendamine. Loomulikult ei pea sellest kasu tõusma vaid eakatele, vaid ka kõigile väiksematele leibkondadele või üksi elavatele isikutele.

anonüümne

20. aprill 2017

Tere! Olen 18. aastane tüdruk, 174cm ja kaalun 61-62 kg. Piht on peenike, ca 63cm, kuid üle terve keha (selg, käed, jalad jne) on nähtav rasvkude ja teatud valguse käes on kogu keha ”kobruline”. Hakkasin käima trennis, 3-4 korda nädalas, olen terve elu korralikult toitunud. Mida teha, kas see kobrulisus on tselluliit, kuidas sellest vabaneda? Kas piisab 3-4 korrast nädalas rühmatreeningutes käimisest, kui jah, siis kui kaua võib võtta aega liigrasvast vabanemine?

Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev

Ilma nägemata on raske hinnata, millega tegu. Tuleks lasta end üle vaadata kogenud kosmetoloogil või kosmetoloog-nahaarstil. Kehakaal on täiesti normaalne.