Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Toit ja toidu valmistamine

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

1. november 2009

Tere,
Minu küsimus puudutab süsiveskute päevase koguse vajdust. Kui näiteks hommikul süüa kausitäis putru ja ´kaks rukkipala siis tuleb juba ainuüksi hommikuse söögi pealt u 80 grammi süsivesikuid kokku. Kas seda pole liiga palju?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Päevane vajalik süsivesikute kogus sõltub kogu päevasest vajalikust energiakogusest. Täiskasvanud naine, kelle energiavajadus päevas on näiteks 2000 kcal, peaks saama süsivesikuid nii palju, et nendest saadav energia annaks päevasest koguenergiast 55-60% ehk seega 1100-1200 kcal. Kuna 1 gramm süsivesikuid annab 4 kcal, siis see teeb 1100kcal/4kcal=275g kuni 1200kcal/4kcal=300g süsivesikuid päevas. Kindlasti tuleb jälgida, millisest allikast süsivesikud tulevad. Head on püramiidi esimeselt ja teiselt korruselt tulevad süsivesikud (puder, leib, puu- ja köögiviljad), kuid püramiidi tipu (so suhkur, karastusjoogid, maiustused, küpsetised) süsivesikuid tuleks tarbida tagasihoidlikult. Hommikusöök peakski olema üks päeva süsivesikuterikkamaid toidukordi.

Anonüümne

1. november 2009

tere.mind huvitab kuidas koostada 1,5 aastase lapse nädala menüü,kui arsti väitel on vaja suurendada rauarikaste toitude hulka.milliseid toiduaineid oleks rohkem vaja.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Millel põhineb arsti ettepanek süüa rohkem rauarikkaid toite? Kui vereanalüüsi põhjal saadud hemoglobiini taseme järgi, siis on arusaadav. Väikesed lapsed tihtipeale ei söö väga paljusid toite, eriti liha võib neile mingil põhjusel tunduda ebameeldiv. Rauda saab kahte tüüpi allikatest. Loomsetest allikatest (liha, maks) saadav raud on hästi imenduv. Maksa ei soovitaks nii väikesele lapsele pakkuda siiski üle 1-2 korra kuus, kuna sinna võivad olla kogunenud ka toksilised ühendid. Kui laps puhast liha ei söö, võiks talle proovida teha rohkem toite hakklihast – kotletid, lihapallid, kapsa-hakklihahautis jne. Teiseks heaks rauaallikaks on teraviljatooted, kuid nendes sisalduv raud ei ole nii hästi omastuv ning vajab kindlasti vitamiini C. Seetõttu peaks menüü sisaldama piisavalt puu- ja köögivilju. Piimatooted võivad samuti takistada raua imendumist, seetõttu ei tohiks lapse menüü piimatooteid sisaldada väga suures koguses, vaid ainult sellises, et oleks tagatud piisav kaltsiumi saamine.

Anonüümne

27. oktoober 2009

Tere! Kuidas suhtuda kalakonservidesse (nt. purustatud tuunikala vees)? Kas sealt saaks kõik või vähemalt suurema osa kalade kasulikest ainetest kätte või hävivad need töötlemise käigus?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Parem ikka kui mitte midagi. Kuigi ennekõike tuleks eelistada värskest või külmnutatud kalast tehtud toite. Peamiseks põhjuseks on see, et konservid sisaldavad reeglina liiga palju soola. Vitamiine-mineraalaineid saab ka konservidest, kuid pisut väiksemas koguses, kui värskest kalast valmistatud roogadest. Tuunikala konserv veega sisaldab vähe rasva ning kui vedelikku ei kasutata, siis võivad vesilahustuvad vitamiinid olla tõepoolest läinud vedelikku. Kuid valgu allikana on ta sellegipoolest hea.

Anonüümne

22. oktoober 2009

Sooviksin teada kui palju tohiks ühel toidukorral süüa ,olen kuulnud,et see ei tohiks ületada 300 grammi?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

300 grammi ülempiir on ilmselgelt liiga vähe. Täiskasvanud inimese magu mahutab korraga keskmiselt 1,5 liitrit toitu, osadel inimestel isegi 2-4 liitrit, suurtel õllejoojatel isegi kuni 15 liitrit.
Kui sööte lõunaks supi ja magustoidu, siis neist saadav kogus juba vähemalt 500g. Praadi, eriti rasvasemat, ei jaksa te ilmselt nii suures koguses süüa, kuna siin mängivad rolli juba teised tegurid, mis annavad enne signaali, et kõht on täis.
Pideva mao suure “väljavenitamise” üheks võimalikuks ohuks on, et täiskõhutunde tekkimine võib edaspidi lükkuda edasi ning organism “hakkab nõudma” järjest suuremaid toidukoguseid. Seetõttu võiks pigem lähtuda mõõdukatest korraga tarbitavatest kogustest ning süüa sagedamini.
Vahetevahel võib olla probleemiks pigem ka liiga vähene toidu maht – seega rohkem tähelepanu puu- ja köögiviljadele, vähem rasva- ja suhkrurikastele toodetele.

Anonüümne

22. oktoober 2009

Minu hommikusöök koosneb tassist kohvist ja 3-4 singi ja kala võileivast, lõunasöögi tellin lasteaia köögist, õhtuks külmutatud köögivili (keedetud) koos lihaga (sea- või kana)On tekkinud soolase vajadus. Millest?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Isu soolase järele võib olla tingitud naatriumi vähesusest (soola üheks koostisosaks on naatrium) organismis näiteks tänu liiga suurele higistamisele. Söögiga paistab, et saate naatriumi piisavalt, sest ainuüksi juba mainitud 3-4 leivaviilu katavad päevase minimaalse naatriumivajaduse. Uuringud üldiselt ei kinnita fakti, et soolavajadus võiks olla seotud liiga vähese soola tarbimisega. Küll aga võib olla soolase toidu söömise soovi põhjuseks see, et organism püüab parandada insuliinitundlikkust, pannes inimest sööma rohkem soolast. See on ka näiteks põhjuseks, miks inimesed pärast suure koguse suhkrurikka toidu söömist tahaksid peale süüa midagi soolast.

Anonüümne

22. oktoober 2009

Millise aine või vitamiini puudus võiks põhjustada kerget sinikate ja verevalumite teket kehal, kui oletada, et probleem on toitumises?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sinikate tekke üheks põhjuseks võib olla vitamiin K defitsiit. Normaalselt peaks täiskasvanud inimese organism ise sünteesima piisavalt hulgal vitamiini K. Teatud tingimustel (nt rohkel antibiootikumide ja aspiriini tarvitamisel, maksahaiguste korral) võib see aga olla häiritud ning tagajärjeks verevalumid. Parimateks vitamiini K allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad teda näiteks maitseköögiviljad, hapukapsas, rooskapsas, spinat, nisuidud ja lillkapsas.
Teine võimalik põhjus on veresoonte haprus, mida võib mingil määral seostada kollageeni vähesusega. Kollageeni sünteesimiseks on omakorda vajalik saada piisavalt vitamiini C. Vitamiini C headeks allikateks on puuviljad, mahlad ja köögiviljad. Tarbides vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas, saab ka piisava koguse vitamiini C.

 

Anonüümne

22. oktoober 2009

Kas transrasvad (mis võivad olla peitud ka nimetuse hüdrogeenitud taimerasvad taha) on inimorganismile üdini kahjulikud või on neist teatud kogustes kasu ka?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Transrasvhapped ei võrdu terminiga hüdrogeenitud taimerasv. Taimse rasva hüdrogeenimisel võivad transrasvhapped tekkida, kuid ei pruugi või tekib neid minimaalses koguses (olenevalt protsessist). Transrasvhappeid leidub ka loomsetes toodetes, kuid nende kogus ei ole suur. Transrasvhapped käituvad sarnaselt küllastunud rasvhapetega – suurendavad veres LDL-kolesterooli ehk nö halva kolesterooli taset, kuid lisaks nad ka langetavad HDL-kolesterooli ehk nö hea kolesterooli taset. Kõik see toob endaga kaasa suurenenud riski südame-veresoonkonnahaiguste tekkimiseks. Ka küllastunud rasvhapped tõstavad nö halva kolesterooli kogust veres, kui ei vähenda seejuures nö hea kolesterooli taset. Küllastunud rasvhapped ja kolesterool esinevad tihtipeale samades toitudes, mis võimaldab neid koos vältida.
Kui inimesed hoiavad oma rasvade tarbimise soovituste piirides, so et toidurasvad annaksid päevasest energiavajadusest umbes 25-30% ning küllastunud rasvhapped alla 10%, saadakse ka transrasvhappeid nii vähe, et need ei ole organismile kahjulikud. Uuringud on näidanud, et tegelikkuses inimesed tarbivad nii rasvu kui küllastunud rasvhappeid üle soovitatava. Soovitatav on, et transrasvadest tulenev energia ei moodustaks üle 2-3% päevasest energiakogusest, kuid osad teadlased on ka seisukohal, et täielikult elimineerida neid oma toidust ka ei maksaks (ning see pole ka praktiliselt võimalik).
Kuna Eestis ei ole kohustust märkida pakendile transrasvhapete sisaldust, siis võiks nende toodete tarbimisel olla tagasihoidlikum, kus on kasutatud hüdrogeenitud taimerasva (nt küpsised, saiakesed, taimsed koore ja juustu analoogid). Kui tootjad märgiksid oma toodetele transrasvhapete sisalduse või märke, et toode ei sisalda transrasvhappeid, hõlbustaks see tarbijat tegema tervislikumaid valikuid

Anonüümne

22. oktoober 2009

Kui linaseemneõlis leidub omega 3, 6 ja 9 hapet, siis milles peale linaseemneõli neid happeid veel leidub?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Linaseemneõlis leiduvatest oomega-rasvhapetest tuleks tarbida enim just oomega-3 rasvhappeid, sest meie tavatoidus on tavaliselt suhe 20:1 oomega-6 rasvhapete kasuks, kuid see suhe peaks olema 1:1. Oomega-6 rasvhapete liigtarbmine võib tõsta mitmete haiguste (nt aterosklerootilise südamehaiguse, osteoporoosi, astma) riski. Headeks oomega-3 rasvhapete allikateks on rasvased merekalad ja meresaadused, rapsiõli ning juba eelpoolmainitud linaseemneõli. Viimane aga säilib suhteliselt halvasti, mistõttu tuleks teda kindlasti hoida suletud pudelis, külmas ning pimedas.

Anonüümne

22. oktoober 2009

Väga vastuoluline info on selle kohta, kui palju vett peaks inimene päevas jooma. Kas siis nii palju, kui janu märku annab või toidust saadav vedelik ei lähe arvesse ja tuleks ikkagi 8 klaasi vähemalt ära kulistada?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Organismi veevajadus on umbes 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta ja see on suurem, kui tegeletakse füüsilise aktiivsusega ning higistatakse palju. Näiteks 70 kg kaaluva inimese päevane veevajadus on umbes 2,5 liitrit, mida saadakse nii söökidest kui jookidest. Jookidest peaks saama umbes 1-1,5 liitrit. Kui klaas on 170-200ml, siis see teebki 8 klaasi. Siia alla kuulub vesi, mineraalvesi ja taimeteed. Kuna kohv ja karastusjoogid viivad organismist vett välja, siis nende tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Toidust (eriti supid, puu- ja köögiviljad) saab teise poole vajalikust veekogusest.

Anonüümne

21. oktoober 2009

Mida peaksid taimetoitlased oma menüü juures eriti oluliselt jälgima, et vajalikke aineid kätte saada?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Veidi sõltub sellest, kas olete täiesti taimetoitlane või lubate endale näiteks kala, piimatooteid, muna või kana. Taimetoitlased on ennekõike ohustatud osade vitamiinide ja mineraalainete defitsiidist. Näiteks ei sisalda taimne toit vitamiine D ja B12. Kuid kui süüa kala, saab sealt neid mõlemaid. Samuti võib osutuda raskeks raua saamine, sest loomses taimses toidus sisalduv raud omastub halvemini kui loomses toidus olev raud. Taimses toidus olev raud vajab omastumiseks vitamiini C, ent selle saamisega ei tohiks taimetoitlastel probleemi tekkida. Siiski tasub aeg-ajalt käia arsti juures oma vere hemoglobiinitaset kontrollimas. Samuti võib tekkida probleem kaltsiumi saamisega, kui ei tarvitata piimatooteid. Rohelistes köögiviljades küll sisaldub kaltsiumi, kuid seda ei pruugi saada piisavalt. Kuna kaltsiumi omastumiseks on vajalik vitamiin D ning seda taimsetes toitudes ei esine, on kaltsiumi omastumine seega veelgi enam häiritud. Kui ei sööda mitmekesiselt, võib tekkida ka probleeme osade aminohapete saamisega. Kõige eelpoolkirjutatu tõttu oleks siiski soovitav taimetoitlastel, kes vähegi on nõus, lisada oma menüüsse kala ning vähesel määral ka piimatooteid ja muna.