Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert ja Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
14. märts 2016
Tere, MÕned küsimused: 1) Miks on osades munades veretäpp sees? Kas sellised munad on sobilikud söömiseks? 2) Kas hapuks läinud keefiri on ohutu juua? Või on selles midagi hallituse sarnast tekkinud siis? 2) Kas praadimiseks mõeldud oliiviõlis tekivad kuumutamised transrasvad? Kõike head
Specialist answers:Tagli Pitsi
Teie küsimustele vastavad Maaeluministeeriumi ja Veterinaar- ja toiduameti spetsialistid:
1) Eva Peegel, Maaeluministeerium, Toiduohutuseosakonna Loomatervise büroo peaspetsialist: “See on muidugi tarbijale ebameeldiv, kuid midagi ohtliku selles ei ole. Põhiliselt esineb pruune täppe pruuni koorega munades ja see on väike söötmise aps. Neid kanu on söödetud rohke linaõli või linoleenhappe lisamisega sööta. Nad ei muuda munamaitset ega toiteväärtust. Kui on punane veretäpp munas, on see kana saanud trauma ajal, kui muna oli munajuhas, ka see on ebameeldiv, tavaliselt need munad praagitakse munade valgustamise ajal välja munapakenduskeskuses.”
2) Edward-Tuudor Sooba, Veterinaar- ja toiduamet, Toiduosakond, Loomse toidu büroo: “Keefiri saamiseks hapendatakse piima keefiriseente juuretisega, mille koosseisus on piimhappebakterid, äädikhappebakterid ja pärmid. Tegemist on pastöriseeritud piimatootega, mis on oma olemuselt happeline (ph 4,2-4,6) ja seetõttu ei ole õige rääkida hapuks läinud keefirist. Keefiri puhul tuleb järgida tootja poolt etteantud temperatuuri ja aega toidu säilitamiseks. Juhul, kui olete hoidnud keefiri ettenähtud temperatuuril ja säilimisaja piires, ei ole põhjust muretsemiseks. Juhul, kui säilimisaeg on ületatud, tuleks hinnata keefiri sobivust lõhna ja välimuse järgi ning kahtluse korral (nt. Teie kirjas väidetu, et tekkinud on midagi hallituse sarnast) jätta keefir tarbimata.”
3) Katrin Lõhmus, Toidu üldnõuete büroo Toiduohutuse osakonna peaspetsialist: “Õlide kuumutamisel kõrgetel temperatuurides (> 220°C) võivad tekkida transrasvhapped. Nende tekkimine sõltub eelkõige ka kuumutamise ajast, 5% tekib 2 tunni järel, 25% 12 tunni järel.”
5. jaanuar 2016
Tere Olen imetav ema ja soovin teada kas ma võin kasutada toitude valmistamisel suhkruasendajat steeviat või pole see siiski soovitav?
Specialist answers:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Maaeluministeeriumi Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Annika Leis: “Lisaaineid lubatakse toitu lisada inimese tervisele ohutuks hinnatud kogustes. EL-i lisaainete loetelus on üksnes sellised lisaained, mille ettenähtud kasutusalad on hinnatud olemasolevate teadusandmete põhjal ohutuks.
Stevia ja stevioolglükosiidid
Esmalt tuleb vahet teha Stevia lehtedel ja toidu lisaainel stevioolglükosiididel (E 960). Eesti kaubandusse on ilmunud mitmed tooted kuivatatud Stevia lehtedest, samuti levib arusaam Steviast kui tervislikust magusainest. Stevia rebaudiana Bertoni taimed ja kuivatatud lehed on uuendtoit määruse (EÜ) nr 258/97 mõistes ning neid ei ole lubatud turule viia toidu või toidu koostisosana (Komisjoni otsus 2000/196/EÜ), sest ei ole suudetud tõendada, et nende kasutus toiduna vastaks nimetatud määruses esitatud kriteeriumidele (ohutus, tarbija mitte eksitamine, jne). Kaubandusest leitavad Stevia lehed või lehepuru ei ole mõeldud toiduna tarbimiseks. Toidus on lubatud kasutada üksnes steviast saadud stevioolglükosiide.
Stevioolglükosiidid on Stevia lehtedest ekstraheeritud magusained, mis on toidus lubatud kasutada lisaainena ning mille E-number on E 960. Stevioolglükosiidid on valge kuni helekollase värvusega pulber, mis on sahharoosist 200 – 300 korda magusam. Lauamagusainetena müüdavad stevioolglükosiidid võivad olla erineval kujul nagu pulbri, tableti, vedeliku või segatuna näiteks tavalise suhkruga. Stevioolglükosiidid lubati toidu lisaainetena kasutusele 2011. aasta lõpus.
Stevioolglükosiidide ohutust hindas esmakordselt Euroopa Toiduohutusamet 2010. aastal ja viimati 2015. EFSA on leidnud, et kõnealused magusained ei ole kantserogeensed, genotoksilised, ei mõjuta viljakust ega järeltulijate arengut. Olemasolevad hinnangud stevioolglükosiidide tarbimise kohta nii laste kui täiskasvanute osas näitavad, et keskmine tarbimine Euroopa Liidus on aktsepteeritava päevakoguse (ADI) piires. Lisaainetele määratud ADI väärtus näitab aine kogust, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida, arvestatuna kehakaalu kilogrammi kohta.”
31. detsember 2015
Tere, Kas vastab tõele, et Brasiilia pähkleid süües tasub olla ettevaatlik nendes sisalduva seleeni tõttu. Söön 2-3 päeval nädalas u. 50-70 g pähkleid korraga. Kas see on tervisele ohtlik kogus. Segadust tekitavad ka andmebaaside erinevad andmed seleenisisalduse kohta Brasiilia pähklites (TAI, Soome vastavad andmebaasid). Samas olen lugenud, et liigtarbimine seondub enamasti siiski vaid keskkonnareostusega või tööstusõnnetustega, toiduga organismile kahjulikus koguses seleeni ei saa. Seda, et pähklites on suur kalori-ja rasvakogus ma tean ning päevamenüüd koostades ka sellega arvestan. Huvitab Teie arvamus vaid mineraalainete osas, ega seal mingit ohtu ei varitse? Lugupidamisega, Silvi
Specialist answers:Tagli Pitsi
Seleeni sisaldus sõltub pinnasest, millel toit on kasvatatud. Parapähklid on kahtlemata üheks parimaks seleeniallikaks, kuid tõepoolest, erinevad andmebaasid annavad nende kohta erinevaid seleenisisaldusi (ilmselt ongi põhjuseks konkreetselt analüüsitud parapähklite seleenisisaldus, mis võib ühel maal olla täiesti erinev teisest maast või isegi piirkonnast). NutriDatas on aluseks võetud UK andmed ning sisalduseks 250 mikrogrammi 100 grammis pähklites. Samas soomlaste andmebaasis on vastavaks arvuks ca 1900 ning Taani andmebaasis ca 100. Seleeni tarbimise ülempiiriks on 300 mikrogrammi päevas. Seega, kui võtta isegi aluseks sisaldus 1900, tohiks süüa päeva kohta umbes 15 grammi parapähkleid. Tegelikult ilmselt pähklite seleenisisaldus nii suur ei ole ning keskmiselt 30 grammi päeva kohta ei tohiks tervisele ohtu kujutada. Seleenimürgitusi on tähendatud vaid väga suurte (kümnetes ja sadades grammides) tarbimise korral ning siis kuuluvad sümptomite hulka iiveldus, oksendamine ja küüslauku meenutav hingeõhk, küünte ja juuste deformeerumine ning rasketel juhtudel perifeersete närvide kahjustus ja maksakahjustus.
29. oktoober 2015
Tere! Armastan väga tursamaksa ning söön seda 3-4 päeval nädalas, korraga u. 150 grammi. Kas ma peaksin muretsema kõikvõimalike saasteainete ja raskemetallide pärast, mida kalad (eriti maks) sisaldada võivad? Samuti huvitab mind, mida arvata tuunikala pidevast söömisest? Lugupidamisega, Silvi-Kersti Johannson
Specialist answers:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidujärelvalve büroo juhataja Maia Radin: “Kala või kalatoodete tarbimisel võib inimese organismi jõuda ka teatud saasteaineid. Saasteaine sisaldus kalas võib sõltuda nii sellest, kust kala on püütud kui ka kala rasvasusest. Üldjuhul on väherasvastes ning avamerelt püütud kalades saasteainete sisaldused madalad. Saasteainete sisaldused on madalad ka kasvanduse kalades. Tähelepanelik tasub olla aga nende kalaliikide osas, mille osas on tuvastatud kõrgemad saasteaine sisaldused (nt Läänemerest pärit rasvane kala, merekaldest nt tuun, mõõkkala, hai ning teatud piirkondade mageveekalad). Saasteainetest tulenevaid riske aitab hajutada kui lähtuda toiduvalikute tegemisel mõõdukuse ja mitmekesisuse põhimõttest.
Küsimuses toodud tursamaks võib olla oluliseks dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de allikaks ning suures koguses tursamaksa söömisel on oht saada dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB lubatust enam.
Olemasolev info ei võimalda anda täpset toidusoovitust, kuid kaaluda tuleks tursamaksa söögikordade ja söödava koguse vähendamist. Pigem tarbida harvem ja väiksemas koguses.
Suurtes röövkalades nagu näiteks tuunikala, mõõkkala on leitud metüülelavhõbeda kõrgeid sisaldusi, seetõttu ei ole soovitatav neid süüa sagedamini kui kord nädalas (eeskätt naised kes on rasedad või soovivad rasedaks jääda ning imetavad emad). Siin juures tuleb arvesse võtta, et tuunikalakonservide valmistamisel kasutatakse teist liiki tuunikala kui see, mida müüakse toore või külmutatuna ning nendes toodetes metüülelavhõbeda sisaldus on madal.”
18. august 2015
Tere!
Sooviksin väga spetsialisti nõuannet vene looduslike tervisetoitude kohta (www.looduseabi.ee). Kas need tooted on tervisele kasulikud ja kas tasub neid üldse tarbida? Toon ka kaks konkreetset huvipakkuvat toodet, mille ka juba soetasin ..aga on väikene kahtlus siiski.
http://www.looduseabi.ee/et/shop/kaerakliid-peediga-200g/
http://www.looduseabi.ee/et/shop/seedripuder-k olm-head-250g/
Specialist answers:Tagli Pitsi
Toitumine on tervik ning ei ole olemas ühtegi imetoitu, mis tervisele “väga kasulikud” oleksid. Ennekõike tuleks jälgida, et toitumine oleks mitmekesine ja vastaks Teie vajadusele. Selliselt toimides saate toidust kätte kõik vajalikud toitained ilma, et peaksite ostma kalli raha eest “imetooteid” või toidulisandeid.
Mis puudutab konkreetseid tooteid, siis “kaerakliid peediga” puhul on esitatud väited iseenesest Euroopa Toiduohutusameti poolt heaks kiidetud ja neid võib kasutada (v.a. väide, et magneesium on kasulik arteriaalse vererõhu normis hoidmiseks, kuna see ei ole piisavalt tõendatud). Seedipudru kasutegurite “julgus, puhtus ja küllastunud enesetunne” puhul ei ole kindlasti tegemist teaduspõhiste väidetega.
18. august 2015
Kas rosina-pähklisegu igapäevaselt 50-55 grammi süüa on palju, kui liha,magusat ja rämpstoitu ei tarbi?
Toitumisprogramm näitab, et kui lisan 50-60gr rosina-pähklisegu oma menüüsse on rasvade osakaal tasakaalus.
Specialist answers:Tagli Pitsi
Rasvade soovitusliku osakaalu saavutamiseks on tegelikult ka teisi võimalusi (vähendamiseks lisada menüüsse nt süsivesikuterikkaid toite nagu täisteratooted ja puu- ja köögiviljad, suurendamiseks sobivad jah pähklid, aga ka nt õli). Seetõttu otsest vajadust just seda toodet toitainete tasakaalu (mite peaks vaatama umbes kahe nädala keskmisena, mitte iga päev) paikasättimiseks vaja süüa ei ole. Kui see aga teile maitseb, siis kokku võiks päevas süüa pähkleid-seemneid nii 20 grammi, kuivatatud puuvilju (sh rosinaid) samuti umbes 20 grammi. Samas oleks hea igapäevaselt siiski pigem eelistada värskeid puuvilju-marju ning kuivatatult tarvitada neid mõnel korral nädalas.
15. august 2015
Tere. Omega 3 ja omega 6 tasakaal kehas. Kuidas oleks võimalik saada teada milline on selle suhte tasakaal kehas?
Specialist answers:Tagli Pitsi
Meditsiiniasutustes sellist tasakaalu ei määrata. Kuigi liikvel võivad olla testid nende määramiseks, ei saa kindel olla nende tulemuste teaduspõhisuses. Ennekõike peaks siiski jälgima nende rasvhapete toiduga saamist – suurendama näiteks kala söömist.
13. august 2015
Tere!
Olen 16-aastane sportlik neiu ja sooviksin eetilistel põhjustel taimetoitlaseks hakata ehk jätta oma menüüst välja liha ning kala (süüa endiselt piimatooteid ja vähesel määral muna). Mu vanemad on sellele vastu, sest nad leiavad, et taimetoitlus on ebatervislik. Mina aga arvan, et planeerides oma toidukordi hoolikalt, on ka taimetoitlasena võimalik kõik vajalikud toitained kätte saada.
Kas taimetoitlus on teie arvates tervislik?
Tahtsin ka küsida, kas peale rasvase kala on veel teisi allikaid, kust saada keha jaoks omastatavaid omega-3 rasvhappeid?
Specialist answers:Tagli Pitsi
Taimetoitlaseks hakkamine on Teie enda valik, kuid see tähendab kindlasti seda, et peate hakkama rohkem oma söömist planeerima. Kuna sööte edasi piimatooteid ja muna, siis õnneks asendamatute aminohapete ja B12-vitamiini saamisega Teil ilmselt probleeme ei tule. Küll aga peate kalast loobumisel kindlasti hakkama võtma D-vitamiini toidulisandina ja suure tõenäosusega ka oomega-3-rasvhappeid toidulisandina. Mingil määral leidub viimaseid näiteks rapsiõlis või teistes rasvarikastes toitudes, kuid tõenäoliselt mitte piisavalt. Aeg-ajalt soovitan teha ka vereanalüüsi, et määrata hemoglobiini sisaldust, kuna kergesti omastuva raua allikaks on vaid loomset päritolu tooted. Kui analüüsite oma menüüd toitumisprogrammiga, siis peaksite saama rauda sealsest soovitusest rohkem, kuna raua omastumine taimset päritolu allikatest on väiksem ning soovitused on mõeldud segatoitu söövatele inimestele.
1. august 2015
Tere!
Olen 20-aastane ning ülekaaluline. Kaalulangetusega olen püüdnud tegeleda vahelduva eduga, kuna mul ei ole stabiilset eluviisi ning olen tihti sunnitud reisima. Toidukord koosneb minu jaoks süsivesikutest, valgust ning tervislikest rasvadest koos rohelise toiduga ning üldiselt olen rahul oma toitumisega, kuna planeerin seda ette (tulemused on samuti näha).
Reisil olles aga ei ole mul võimalik kontrollida, millal või mida ma süüa saan (reisin palju autoga ning peamised peatumiskohad on tanklad või kiirtoidukohad, autos külmkappi ei oma, niiet ei saagi ette osta näiteks kodujuustu või tuunikala, samas hoidun siiski kiirtoidust). Reisilt koju tulles jälle kilod tagasi, kuigi kaloreid loen detailselt (päevas max 1600, kuna soovin kaalu langetada) ning vett püüan juua 8-10 klaasitäit päevas.
Ehk on teil soovitusi, mida poest autosse kaasa osta, mis annaks mulle vajalikud toitained ning ei vajaks külmikut?
Specialist answers:Tagli Pitsi
Kui selline sõitmine kestab terve päeva, siis kindlasti oleks soovitus leida vahepeal võimalus normaalset lõunasööki süüa. Ehk on võimalik leida mõni selline söögikoht, kus pakutakse värsket salatit, suppi, kalarooga või toitu, milles oleks rohkelt köögivilju. Selline korralik toidukord välistaks kiirtoidu ning näksid. Kui tõepoolest ei ole võimalik päeval korralikku lõunasööki süüa, siis soovitan joogiks tarvitada ennekõike vett. Mõnikord võib näksida müslibatooni, kuid enamaltjaolt peletavad need välja vaid hetkeks ja on üsna suure energiasisaldusega. Pigem võiks endale teha kaasa kasvõi võileivad. Kindlasti tasuks koorida-tükeldada kaasa puu- ja köögivilju. Kui teele jääb pood, võib osta poest maitsestamata jogurtit, lisades sinna kaasavõetud värkseid või kuivatatud puuvilju-marju.
30. juuli 2015
Tere, ma olen 13 aastane, ma olen 170cm pikk ja ma kaalun kuskil 53-56 kilo, on see normaalne? Ma söön suhteliselt palju(aga mitte liiga palju) aga ma püüan vältida kartulikrõpse, karastusjooke jne. Vahepeal tegin trenni peaaegu igapäev, aga viimaste nädalate jooksul pole enam nii tihti teinud kuna suvel on nii palju tegemist. Ma kirjutan tavaliselt enda toidud siia toitumisprogrammi üles, aga ta ütleb tihti et ma tarbin liiga palju süsivesikuid…jah ma olen suvel vahest söönud toite kus on palju süsivesikuid, aga ta ütleb seda vahel isegi siis kui ma püüan neid toite vältida. Niiet mida peaksin ma tegema selleks et ma neid liiga palju ei tarbiks?
Specialist answers:Tagli Pitsi
Võiksid praegu kaaluda kuni 63 kg. Süsivesikute puhul pead jälgima kogu energia tarbimist ka, mitte ainult nende osakaalu saadud energiast. Programm näitab, mitu % Sinu poolt söödud energiast annavad süsivesikud. Kui saad energiat liiga vähe, siis võib programm näidata, et saadud energiast moodustavad süsivesikud suure osa, kuid tegelikkuses võib neid isegi puudu tulla. Samuti peaks tulemusi vaatama mitte igapäevaselt, vaid umbes 10 päeva kuni kahe nädala keskmisena. Kui näiteks Sinu energiavajadus on 2000 kcal, peaksid saama päevas kokku 250-300 grammi süsivesikuid, 2200 kcal korral 275-330 grammi. Süsivesikutel ja süsivesikutel on vahe – kui need on saadud täisteratoodetest ja puu- ja köögiviljadest, pole vaja muretseda. Küll aga peaks vähem sööma suhkrut (sh toitude koostises, nt karastusjookides, kommides, küpsetistes, magusates jogurtites-kohupiimades).
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon