Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
26. aprill 2011
Tere!
Soovin teada millal on õige aeg ennast kaaluda(hommik, päev või õhtu?)? Millal saab kõige täpsema kaalu, sest olen proovinud nii hommikust kui õhtust kaalumist ja kaaluvahe on olnud ligemale 2 kilo.(õhtul kaalun alati rohkem) Kuidas ma siis tean kumb kaalunumber õige on?
Ette tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soovitatakse kaaluda hommikuti, võimalikult kergetes riietes. Kui soovitakse võrrelda kaalu muutusi, tuleb ennast kaaluda samal ajal ja samades tingimustes. Kuna ka allavõtmisel kaal kõigub, siis soovitatakse kaaluda mitte sagedamini kui kord nädalas.
25. aprill 2011
Olen kergelt ülekaaluline-ma arvan. Kaalun ~76 kg ja pikkust on 171. ja 14 aastane. Põen 1. tüüpi diabeeti. Käin 3-4 korda nädalas kergejõustiku trennis ja lihasmassi on ka piisavalt. Kõige rohke rasva on mul reitel. Lisaks jooksen ma nädalavahetustel ~10 km või käin jalgrattaga sõirmas. Kasvamise peaks olema lõpetanud või kui siis mõni cm veel. Toitun korralikult, söön koolistoitu jne, arvan et peaks vähem magusat sõõma Küsimus: kas ma peaks rohkem toitumist jälgima ja kas selleks on soovitusi? Mis oleks minu normaalne kaal kui arvestada kui palju lihasmassi mul olla võib? Kui palju on hommikuti normaalne süüa? Kas paar võileiba või joogijogurtiga müslit nt?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui Sa ei ole just jõualade või tippsportlane, siis kehtivad Sinule kehamassiindeksi osas samasugused soovitused nagu tavalisele inimesele. Praeguse vanuse ja pikkuse juures peaksid kaaluma kuni 67 kg. Samas, vanuse kasvades täiskasvanuks saamiseni suureneb ka lubatud maksimaalne kaal – 19-aastaselt ja 171 cm juures tohiksid kaaluda juba 73 kg, et olla normaalkaalus.
Diabeedihaige toitumise kohta jagab selgitusi Tartu Ülikooli Kliinikumi dieetarst Liidia Kiisk:
“1. tüübi diabeetikul on vaja omandada oskusi, et oma toidupäeva kirjeldada leivaühikutes. Koolitusi teevad kõik diabeediõed, kas haiglas või polikliinikus. Tähtis, et kogu pere oleks teadlik, kuidas toituda, kui peres on diabeetik.
Interneti teel saab anda ainult üldisi soovitusi, kuid antud juhul oleks vaja konkreetseid soovitusi,
mis arvestaksid vanust, sugu, kehakaalu, kehalist aktiivsust ja insuliini annuseid.
Keskmine päevane energiavajadus on umbes 2400 kcal (st 300-340 g imenduvaid süsivesikuid):
– hommikusöök: 480 kcal (60-70 g süsivesikuid): puder, üks võileib liha või juustuga, suhkruta jook või piim, salat 100 g
– vahepala: 240 kcal (20-30 g süsivesikuid): piim või mahl ja puuvili
– lõunasöök: 600- 720 kcal (80-90 g süsivesikuid): supp või praad (1-2 kartulit!), rukkileib, suhkruta diabeetiku magustoit või puuvili või salat 100 g
– vahepala: 100-120 kcal (15 g süsivesikuid): võileib või salat kohupiimaga jms
– õhtusöök 600- 720 kcal (60-75 g süsivesikuid): supp või praad, 1 viil rukkileiba, salat 100 g
– hilisõhtu 200-240 kcal (20-30 g süsivesikuid): võileib vorsti, juustu või kohupiimaga, suhkruta jook
Hästi sobivad pudrud: neljaviljapuder või tatrapuder 300 g annavad 35 g süsivesikuid ehk 3 LÜ (1 leivaühik, LÜ = 10 g süsivesikuid). Piirata saia ja nisujahutooteid (makaronid, mannapuder, pannkoogid, saiakesed, küpsised). Müslid ja joogujogurtid on väga süsivesikuterikkad, seepärast on vaja valida toite, kus imenduvaid süsivesikuid on vähem. Vabalt võib süüa kapsast, porgandit, kaalikat. Piirata puuviljadega liialdamist, sobib 1 õun või ½ banaani, marju 100 g jne.”
24. aprill 2011
Lugesin ühe küsimuse vastust, kus neiu kaalus peaaegu 50 kg ja vastusest lugesin, et peab olema vähemalt 163 cm pikk, et oleks normaalkaalus. Kuidas see võimalik on? Ma olen 17-aastane, 160 cm pikk ja kaalun 50kg. Minu meelest see küll pole ülekaal.
Lisaks pole ma leidnud siiamaani tasakaalu oma toitumises toitumisprogrammi abil. Ma söön liiga palju rasvu ja saan vähe süsivesikuid ja D-vitamiini. D-vitamiin aga just sisaldubki rasvastes asjades. Ma ei söö palju magusat ega krõpse. Hamburgerid ja friikartuleid ma samuti ei söö. Hommikuti söön putru(hirsi-,tatra- või kaerahelbeputru) ja paar leiba. Lõunaks ikka midagi sooja (kartul, lihatükike, värsket salatit kuhjaga). Õhtul kergemat, salat või midagi. Mõnikord ka lisaks paar kommi või tükk šokolaadi. Tasakaalu pole ma suutnud siiski leida. Mida teha, kuidas käituda?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See tüdruk oli 10-aastane. Kehakaal, mida loetakse normaalseks, sõltub enne täiskasvanuks saamist kõvasti nii pikkusest kui ka vanusest. 17-aastaselt on näiteks 160 cm puhul normaalkaaluvahemik 47-62kg.
Toitumisprogrammi tulemuste kommentaariks. Kas saad piisavalt energiat? Kuna valkude, rasvade ja põhitoitainete osatähtsused energiast on suhtarvud, siis näiteks juhul, kui Su soovituslik energiatarbimine on 2000kcal, aga saad vaid 1500kcal, siis näiteks rasvade osatähtsus 40%E ei näita sugugi mitte seda, et rasvu saad liiga palju, vaid seda, et teisi põhitoitaineid (tavaliselt on selleks süsivesikud), saad liiga vähe. Vitamiini D saab peamiselt kalast ning kaladest saadavaid rasvu ei pea kartma. Küll aga tuleb “kokku hoida” lihatoodetest saadavate rasvade arvelt. Süsivesikute osatähtsuse suurendamiseks tuleb süüa päevas vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju. Samuti tuleks peale hommikupudru süüa päevas umbes 150 grammi või pisut enam rukki- või teraleiba.
24. aprill 2011
Tere!
Selle 05.04.2011 jutu peale siis veidi lisaks. Kõrvetised tekivad jah väljas söömas käies. Kodus on kõik korras ja ka mujal maailmas (nagu ennist mainitud). Erinevates Eesti restoranides ja tavalistes söögikohtades on see probleemiks aga ka mitte kõikides söögikohtades. Lihtsalt me ei lähe sinna enam tagasi.
Seda arvame ka meie, et asi on siiski kinni toiduvalmistamises. Mis see võiks küll olla?!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks on niimoodi väga keeruline öelda, mis neid kõrvetisi võib tekitada. Ilmselt olete mingile komponendile väga tundlik ning teatud söögikohad kasutavad seda enam kui teised. Kõrvetisi kutsuvad esile kõige enam alkohol, kange kohv ja tee, apelsinimahl, rasvased ja/või vürtsised toidud, šokolaad ning köögiviljadest ennekõike tomat ja sibul. Ka võib seda põhjustada ülesöömine. Kui näiteks satute sööma mõnes toidukohas koguseliselt palju ning sealhulgas on mitu eelpooltoodud nimekirjas olnud toitu, siis võibki tagajärjeks olla kõrvetised. Selle vastu saab ilmselt ikkagi ainult sellega, et teadlikult väldite neid toite või toidukohti, mis teil võivad kõrvetisi esile kutsuda.
24. aprill 2011
Tere,
mul on selline mure, et mu 74.aastane vanaema tarbib liiga palju kcal päevas. Kehaline aktiivsus täiesti puudub, sest toit tuuakse talle koju kätte ning väljas jalutamist ta eriti ei armasta. Enamasti koosneb toidukott tavalistest toiduainetest: juust,piim,sink,jogurt, munad, sai jne. Ta ise tunnistab ka, et sööb selle kõik liiga kiiresti ära, samuti kurdab pidevat näljatunnet. Vahel juhtub, et ta sööb igavusest lausa keset ööd ning toit, mida peaks jätkuma kolmeks päevaks, saab juba pooleteise päeva pärast otsa. Milliseid toiduaineid ta peaks tarbima, et pidevalt näljatunnet ei oleks? Kas on võimalik, et vanemal inimesel võib olla mingi mineraalaine või vitamiini puudus ning sellepärast on tal söömishood?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vaadates kirjeldatud toidukoti sisu, siis ei näe ma seal üldse puu- ja köögivilju. Kindlasti peaks ta sööma päevas vähemalt 300 grammi köögivilju ja 200 grammi puuvilju. Need juba iseenesest peaksid tal kõhtu täitma. Kõige suurema osa tema päevasest toidust peaksid moodustama leib, teised teraviljatooted ning kartul. Kuna eakate inimeste päevane energiavajadus on väike, siis see tähendab seda, et ta peab sööma võimalikult lahjat, kuid samas täisväärtuslikku toitu, et saaks väikese energiasisalduse juures toidust kätte kõik vitamiinid-mineraalained. Saia võiks süüa võimalikult harva, eelistama peaks leiba. Hommikuti võiks ta süüa putru. Leib ja puder võiksid aeg-ajalt olla täisterast, sest nii saab suurendada tema kiudainete tarbimist. Kiudained aga tekitavad täiskõhutunnet. Piimatoodetest tuleks valida väiksema rasvasusega, siis saaks neid süüe pisut suuremas koguses. Liha-kana-kala-muna grupist võiks võimalusel valida värske liha-kana-kala kõikvõimalike toodete ja poolfabrikaatide asemel. Kala võiks olla toidulaual vähemalt 2-3 korda nädalas. Mida rohkem ta sööb kodus ise valmistatud korralikke toite (hautised, vormiroad jms), seda väiksem vajadus on sellise pideva näksimise järele nagu nt võileivad. Kui ta ei ole selle suure söömise juures ülekaaluline, siis võib-olla ongi tema energiavajadus mingil põhjusel suurem. Kui ta aga on ülekaaluline, siis võib põhjus olla tõepoolest kas vales toiduvalikus või igavuses või ka mõnes haiguses. Võib-olla tuleks talle leida mingi hobi, mis viiks mõtted söögilt mujale. Kui on vähegi võimalik, siis ei maksaks ka mitme päeva toiduvaru talle korraga viia.
24. aprill 2011
Tere,
Tihti öeldakse, et parem on süüa tihedamini kuid väikestes kogustes. Siit tulenebki küsimus, kui palju(grammides) toitu tohiks siis ühe toidukorraga ära süüa.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Otsest soovitust toitude grammilisteks söömiskogusteks ühel toidukorral ei ole olemas. See sõltub ennekõike söödud toidust endast ning selle energiasisaldusest. Näiteks 500 g supi söömisega saab hakkama ilmselt iga täiskasvanu, kuid mitte 500 g sealihaga. Kui lähtuda sellest, et näiteks lõunasöök peaks katma umbes 35% päevasest energiavajadusest, siis 2000 kcal korral teeb see ca 700 kcal. Sellise energiakoguse saab kätte näiteks 500 grammist lihaga boršist, kuhu on peale pandud 20 grammi hapukoort, kõrvale söödud 50 grammi leiba ja magustoiduks 100 grammi saiavormi 100 grammi piimaga. Valides aga prae, saab sama koguse energiat, kui süüa näiteks 100 g ahjulõhe, 100 g keedetud riisi, 50 g hapukoorekastet, 100 g keedetud brokolit, 100 g porgandisalatit, 50 g leiba ja 200 g keefiri.
Selle soovitusega (süüa pigem sagedamini, aga väiksemates kogustes), on silmas peetud ennekõike seda, et inimesed sööksid päevas vähemalt 3 põhitoidukorda, sinna vahele 2-3 oodet ning väldiksid olukordi, kus toidukordade vahed venivad väga pikaks (näiteks hommikul praktiliselt midagi ei sööda, päeval pole samuti aega süüa ning õhtul süüakse väga suuri toidukoguseid). See võib endaga kaasa tuua selle, et organism järeldab sellistest pikkadest toiduvahedest seda, et on nälg ning hakkama nö varusid koguma.
21. aprill 2011
Tere!
Sooviksin teada, kuidas on lood näkileibade söömisega raseduse 3ndal trimestril.
Kui palju võib päevas süüa? Kas liigne näkileibade söömine põhjustab kõhubeebi kaalu kiiret kasvu?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ema söödud toidukogused mõjutavad ennekõike ema enda kaalu. Ühest soovitust näkileibade söömiseks ei saa anda, sest kõik sõltub kogu toitumisest. Üheks ohuks näkileibade liiga suure söömise puhul on liiga suur kiudainete saamine. Näiteks 100 g näkileibu sisaldab ligi 20g kiudaineid, päevas peaks saama 25-35g kiudaineid. Liiga suur kiudainete tarbimine ei ole samuti soovitatav; peamiselt seetõttu, et see võib takistada teiste toitainete imendumist. Et teada saada, kas energia ja kiudainete tarbimisega ei ole üle pingutatud, võib oma menüüd analüüsida.
21. aprill 2011
Tere!
Olen imetav ema, kelle 7 kuusel beebil avaldus 4 kuud tagasi naha allergiline lööve. Kuna probleemitekitaja on pärit rinnapiimast, siis olen oma menüüst väga palju toiduaineid välja jätnud ja enda kaal aina langeb (kehamassiindeks juba alla 17!). Ei ole siiani täpselt aru saanud, millest allergia on tekkinud, aga oma menüüst olen välja jätnud kõik piimatooted, muna, kala, puuviljad, pähklid. Teraviljadest tarbin hetkel ainult tatart, kinoad, amaranti ja vahepeal ka glut. vaba kaera, sest kahtlustan nii gluteeni- kui hirsi talumatust. Riisi, kartulit ka ei ole tarbinud suure tärklisesisalduse tõttu (kuna tundub, et need võivad ka vaevusi põhjustada). Liha söön küll u 5 päeval nädalas, aga üsna väikeses koguses. Erinevaid külmpressitud õlisid lisan toidule ning päevalille- ja kõrvitsaseemneid söön tihti.
Kas oskate soovitada, millise tervisliku toiduga, mis ei tohiks oleks väga allergeenne, ma võiks proovida oma päevast kalorite hulka suurendada? Toiduportsionid on mul muidu väga suured, aga toit üsna lahja, sest peamiselt söön (kuumutatud) köögivilju. Ja energiat kulub ka päevas üsna palju. Mure on juba väga suur!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Allergiat tekitavad lastele (ka läbi rinnapiima) kõige suurema tõenäosusega need toidud, millele te ise või lapse isa on praegu või on lapsena olnud allergiline. Lisaks on nn ohtlikud toiduained rõõsk piim ja koor, apelsinid, mesi, pähklid, šokolaad, vürtsised ja teravamaitselised toidud, gaseeritud magusad joogid, kofeiiniga joogid, maiustused ja suure rasvasisaldusega toidud, ohtralt säilitus-, värv- ja muid lisaaineid sisaldavad toiduained. Harvadel juhtudel võib laps olla allergiline mõne ema rinnapiima komponendi vastu sõltumata sellest, mida ema sööb. Seega on allergia kindlakstegemiseks ikkagi kõige mõttekam pöörduda arsti poole. Senikaua, kuni laps on rinnapiimatoidul, peate allergeenide kindlaks tegemiseni ilmselt jätkama praegust toitumist. Loetletud välistatud toiduaineid arvesse võttes on energia suurendamiseks õlid ja seemned ainuvõimalik valik.
20. aprill 2011
Ma olen 12 aastane tüdruk ja kaalun 35 kg ning olen 170cm.
Teen palju trenni ning olen pidevalt väsinu ja ei jõua midagi teha.Mu silmade all on tumedad laigud ja tihti olen haige.
Mida teha ju kuidastoituda õieti?
Tänades Mirell
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Oled oma vanuse ja pikkuse kohta tugevalt alakaaluline. Peaksid kaaluma vähemalt 8 kg rohkem. Sellest ja tugevast treeningust on kindlasti tingitud ka Sinu väsimus ja sinised silmaalused. Arvata võib, et Sa ei söö piisavalt. Ühelt poolt kannatab seeläbi energia saamine ja toob endaga kaasa alakaalu. Teine probleem on selles, et Sa saad toiduga ka liiga vähe vitamiine ja mineraalaineid ning see omakorda mõjutab Sinu väsimustunnet ning seda, et oled hästi vastuvõtlik haigustele. Oled juba piisavalt suur, et saada hakkama ise oma toitumise analüüsimisega. Kaalu kõik, mida sööd ning pane kirja toitumisprogrammi. Sealt on näha, kui palju energiat ja erinevaid toitaineid saad. Sinu päevane energiavajadus on umbes 2200-2400 kcal, kuid see sõltub ka sellest, mis trenni ja kui tugevalt teed. Toitumisprogrammist on näha, milliseid toitaineid jääb Sul puudu ning milliseid toite peaksid sööma, et neid saada. Proovi oma toitumine seada regulaarseks – päevas 3 põhitoidukorda ning vahele 2-3 oodet. Kui algul tunnedki, et ei suuda nii palju süüa, siis söö väiksemaid koguseid, aga hästi sagedasti. Õige toiduvaliku kujundamisel on abiks toidupüramiid. Igapäevaselt peaksid sööma teraviljatooteid (putru, leiba), puu- ja köögivilju, piimatooteid, lisatavaid toidurasvu ning midagi toidugrupist liha-kana-kala-muna. Nädalas vähemalt kahel korral söö kala, aeg-ajalt ka seemneid, pähkleid ning kuivatatud puuvilju ja marju. Palu, et ka vanemad ning treener toetaksid ja aitaksid Sind. Üksinda on Sul väga keeruline oma toitumist õigeks saada.
Kui aga oma tavapärase menüü analüüsil selgub, et toiduga saad energiat piisavalt, siis tuleks pöörduda oma murega kindlasti perearsti poole, kes selgitab välja, kas Sul pole mõnda haigust või toidutalumatust. Näiteks nisuvalgutalumatus ehk tsöliaakia võib viia alakaalulisuseni.
20. aprill 2011
Tere! Mul on mure. Ma ei oskan enam õigesti toituda. Söön kas
ülemäära palju või ei söö terve päeva jooksul peaaegu midagi ja sundnäljutan
ennast. Elan Pärnus, kuid ma ei tea ühtegi kohta, kust võiksin abi saada. Tunnen, et vajan toitumishäiretega tegeleva psühooloogi abi, kes koostaks mulle ka toitumisplaani. Kuhu peaksin oma murega pöörduma?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toitumishäiretega tegeleb Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS. Võib ka proovida seda, et teete ise endale päevaplaani, kuhu kuuluvad kindlatel kellaaegadel 3 põhitoidukorda ning vahele 1-3 oodet. Siis püüate sellest plaanist võimalikult täpselt kinni pidada. Kui süüa sagedamini, siis ei tule selliseid söömishoogusid, mida näljatunne endaga kaasa toob. Isegi, kui kõht ei tundu söögiaja tulles tühi, tuleb esialgu ennast kasvõi sundida sööma. Samas tuleks muidugi jälgida seda, et sellise sagedase söömise puhul ei oleks ühel toidukorral tarbitav toidukogus ega sealt saadav energia väga suur. Selleks võite oma menüüd analüüsida siin. Toitude osas tuleb samuti teha õige valik. Näiteks 1 šokolaadikomm võib anda sama palju energiat kui 200 grammi köögivilju. Toitumisel tuleks järgida toidupüramiidi põhimõtet.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon