Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
7. november 2013
Tere
Olen (51) vastu võtmas pakkumist öötööle. Olen ise nn lõokene, st varane uinuja ja ärkaja.
Äkki saate palun anda nõu ja ideid, kuidas süüa 12 tunnise vahetuse (20-8) ajal, mida, kui tihti jne. et energiat mitte kaotada ja isegi juurde saada, mõni naturaalne energiaamps jne
Tänuga
Pille
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Öise söömise korral tuleb ennekõike jälgida, et kogu ööpäevane energia saamine ei ületaks vajadust ning enne magamaminekut ei söödaks väga palju. Kui on vajadus öö läbi üleval olla, siis ei piisa väikestest näksidest öösel, vaid tuleks süüa ka mõni korralikum toidukord. Hea oleks kodust võtta kaasa toitu, mida saaks võimalusel töö juures soojendada. Normaalne oleks süüa toekamat sööki iga 4-6 tunni tagant ning vajadusel võib vahele võtta mõne väiksema vahepala (nt puu- ja köögiviljad, jogurt, võileivad, kama, mahl).
4. november 2013
Tere
Miks soovitate süüa süsivesikuterikast toitu ja minimaalselt rasva? Miks “mustate” küllastunud rasvhappeid? Nt. soovituste all on selline punkt:
“6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid
Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid, mis ummistavad veresooni ja pärsivad vereringet. Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes-hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli.”
See küllastunud rasvade kahjulikkuse müüt tänaseks kindlalt ümber lükatud. Millal Eesti sellest aru saab?
Viited:
http://www.bmj.com/content/347/bmj.f6340
Rootsi:
http://drmalcolmkendrick.org/2013/10/20/sweden-ge ts-is-right/
Austraalia:
http://www.dietdoctor.com/real-cause-heart-disease
Muu:
https://www.credit-suisse.com/c h/en/news-and-expertise/news/economy/global-trends.article.html/article/pwp/news-and-expertise/2013/09/en/is-sugar-turni ng-the-economy-sour.html
Isegi ameeriklased hakkavad vaikselt asjast aru saama:
http://www.dietdoctor.com/dr-oz-positive-lchf-alzheimers
http://www.latimes.com/science/sciencenow/la-sci-satur ated-fat-20131022,0,2193813.story#axzz2iWwJyHoR
Kui ma eskin, kas palun tooksite mõned viited teaduslikele artiklitele, mis kinnitaks toimuine.ee seisukohti.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Anneli Sammel: “Kõik meie toitumisalased infomaterjalid (kaasaarvatud veebileht) tuginevad riiklikult tunnustatud tõenduspõhistele toitumissoovitustele. Tõenduspõhiseks peetakse neid uuringutulemusi, mis on saadud rahvusvahelistele üldtunnustatud reeglitele vastavate uuringute publitseeritud tulemuste teadusülevaadetest. Teadusülevaadetes käsitletakse valiidsete ja reprodutseeritavate uuringute tulemusi, mis on läbi viidud eri ühiskondades ning erinevates soo- ja vanusrühmades.
Meie praegused toitumissoovitused tuginevad 2004.aasta Põhjamaade toitumissoovitustele.
Põhjamaade toitumissoovituste väljatöötamisel osalevad Taani, Rootsi, Soome, Islandi ja Norra toitumisteadlased. Põhjamaade toitumissoovitusi vaadatakse üle regulaarselt, et käia kaasas uuemate teadusuuringutega.
Hetkel tegelevad nad taas toitumissoovituste uuendamisega. Ja meil on nendega hea koostöö, sest väikeriigina ei ole meil piisavalt ei majanduslikke ega ka inimressursse, et tegeleda sellisel tasemel teadusülevaadete koostamisega. Pole mingit põhjust kahelda 100 teadlase töökvaliteedis ja metoodikas, kuidas nad andmeallikatega töötavad. Oluline on ka see, et kogu protsess on läbipaistev ja erapooletu ning pole allutatud erinevate huvigruppide ärihuvidele.
Seetõttu toetumegi me oma toitumise lehel julgesti Põhjamaade teadlaste tööle ja ootame huviga nende viimaseid toitumissoovituste uuendamise tulemusi.
Meie allikaks on Põhjamaade toitumissoovituste süstemaatilised teadusülevaated. Siin saate tutvuda ka selle metoodikaga, kuidas teadlased järeldusteni jõuavad.”
1. november 2013
Tere!
Ma ei suuda kuskilt leida, milline on päevane soovituslik kogus beetakaroteeni? Saan aru, et seda ei saa üheselt vastata, sest see kogus sõltub sellest, millise toiduga seda sisse süüakse – kas toore aedvilja kujul või õli kujul vms. Aga ehk on siiski võimalik mingeid suuniseid anda.
Ette tänades
Kaur Elviste
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Beetakaroteen arvutatakse ümber retinooli-ekvivalentideks ning soovitused on antud sellele. Seetõttu Te ei leiagi vastavat soovitust. Keskmiselt tuleks aluseks võtta, et 12 mikgrogrammi beetakaroteenile vastab 1 mikrogramm-ekvivalent A-vitamiini. Päevane A-vitamiini soovitus täiskasvanud meestele 900 mikrogramm-ekvivalenti.
1. november 2013
Tere!
Olen suur smuutide sõber ja teen neid praktiliselt iga päev.
Minu smuuti tavaline koostis on selline – spinat, kaalikas või peet, peakapsas või varsseller, brokkoli, avokaado või banaan, erinevad külmutatud marjad, õunad-pirnid ja lisaks veel pähklid ja seemned. Et saaks ikka kõik hea ja kasuliku korraga kätte :)
Siit minu küsimus – kas on ikka õige panna ühekorraga kokku niipalju erinevaid komponente? Pidevalt räägitakse ju omavahel sobivatest toiduainete gruppidest.
Tiina
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Jah, ikka võib erinevaid puu- ja köögivilju omavahel kokku panna ning neist nn smuutisid valmistada. Ei ole olemas piisavalt teaduslikke tõendeid selle kohta, et erinevaid toiduaineid omavahel koos tarbida ei tohiks. Loomulikult on mõned ained, mis mõjutavad osade toitainete imendumist (nt rabarberis sisalduvad oksalaadid võivad veidi vähendada kaltsiumi omastumist), kuid otseselt midagi ohtlikku erinevate toiduainete koostarbimine kindlasti endaga kaasa ei too.
26. oktoober 2013
Tere! Mul on küsimus, kuidas ja mida süüa, kui mul pole enne trenni aega koju minna ja normaalset sööki süüa?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui on vähegi võimalik süüa 2-3 tundi enne tundi korralikum oode mõnes söögikohas, oleks see väga hea. Kui seda ei ole ning aeg lõunasöögi ja õhtusöögi vahel kipub tänu trennile väga pikaks venima, siis tuleks võtta kaasa kasvõi võileibu või puuvilju.
26. oktoober 2013
Tere!
Kumb toid sisaldab vähem kaloreid, kas makaronid hakklihaga või makaronid viineriga?
Lugupidamisega
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele saab vastata ainult pärast seda, kui analüüsida ära mõlema roa täpsed retseptid. Ise saad seda teha toitumisprogrammis.
21. oktoober 2013
Tere!
Küsimus tee tarbimise kohta.
Tarbin päevas palju teed, see on mu põhiliseks joogiks, eelistan tumedat teed ja mugavusest pakiteed. Joon teed suhkruta, harva lisan ka natuke mett. Kas igapäevasel musta tee tarbimisel on mingeid negatiivseid mõjusid? Kas pakiteesse lisatud maitsetugevajate ja aroomitugevdajate pärast peaks muret tundma? Olen kuulnud, et kofeiin takistab vitamiinide omandamist, kas mustas tees on nii palju koffeiini et see seda mõjutaks?
Kas oleks soovitatav eelistada rohelist/valget teed? Kas purutee on tervislikum kui pakitee, või see oleneb tootest?
Aitäh.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõik teed sisaldavad mingil määral kofeiini, mis jääb olenevalt sordist ja kangusest eri kirjandusallikate põhjal valdavalt 10-50 mg vahele 100 ml kohta. Keskmiselt võib arvestada, et tee sisaldab kofeiini umbes 25 mg 100 ml kohta ehk siis umbes 60 mg kruusi (250 ml) kohta. Alaealistel võivad kofeiini liigtarvitamisest tekkida nähud üle 100 mg puhul päevas, täiskasvanutel umbes 300-400 mg juures, kuid see sõltub ka inimese kofeiinitaluvusest. Kofeiin mõjutab ka vitamiinide omastatavust, kuid siinkohal on väga raske välja tuua konkreetset kogust. Millist teed eelistada, sõltub ennekõike siiski inimese maitse-eelistustest. Pakenditelt tasub lugeda ka koostist, sest tihti on nn mustsõstratee puhul tegemist tavalise musta teega, millele on pisut vastavat aroomi juurde lisatud. Lisaks kofeiinile leidub tees ka tanniine, mis omakorda takistavad näiteks mineraalainete omastumist. Seetõttu tasuks vähemalt osadel joogikordadel eelistada lahjemat teed või üldse taimeteed.
14. oktoober 2013
Tere!
Minu küsimus selline: 6-aastane tütar sööb väga aeglaselt, mis võiks olla normaalne aeg söömiseks ja kuidas saaks aidata tal kiiremini sööma õppida?
Tänan!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Söömise tempo on erinevatel inimestel erinev. Samuti sõltub see sellest, mida parasjagu süüakse -sooja või külma toitu, väikest oodet või suurt praadi, vajab toit lõikumist-närimist jne.
Kindlasti ei tohi sundida teda kiiremini sööma, see võib mõnel lapsel tekitada hirmu söömise ees. Mõnikord võivad aeglase söömise põhjuseks olla ka välised tegurid, mis last söömise juurest “eemale meelitavad” – televiisor, teised inimesed vm. Teinekord võib olla põhjus ka selles, et inimesel tekitab söömine ebamugavustunnet kas siis suus või kõhus ning seetõttu üritatakse seda “ebameeldivat” toimingut teostada võimalikult aeglaselt või isegi vältida. Loodan, et Teie lapse puhul on ennekõike põhjuseks siiski tema iseloom või lihtsalt eripära ning ta kasvab aastatega sellest välja. Võib-olla oleks abiks, kui räägiksite rahulikult temaga sellest, et kui ta järgmisel aastal läheb kooli, siis söögivahetunni pikkuseks on enamikes koolides 15-20 minutit. Proovige mänguliselt süüa nii, et jõuaks toidu söödud kujuteldava söögivahetunni jooksul. Kindlasti ei tohi teda hirmutada, et kui ta kiiremini sööma ei hakka, siis ei jõua ta koolis söödud, sest siis ei pruugi ta kooli minnes üldse julgeda sööklasse minnagi.
14. oktoober 2013
Tere!
Kuidas saada magusasõltuvusest lahti? Nimelt ei suuda ma kuidagi loobuda šokolaadist! Olen katsetanud kroomitablettidega seda taltsutada, aga ei toimi. Mis variandid veel on? Puuviljade jms. söömist ei ole vaja soovitada, kuna ka neid tarbin ma piisavalt.
(Lisaks mainin, et mul on kakao vastu tegelikult allergia)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Magusaisu ohjeldamiseks ei ole tegelikult mitte ühtegi head nõuannet. Kroom võib osadel andmetel mõnel inimesel magusaisu pisut leevendada, teistel vastupidi, hoopis tõsta.
Kasu võib olla sellest, kui süüa regulaarselt. Ja teine asi on lihtsalt tahtejõud. Ei tohi võtta esimest šokolaaditükikest. Kui suudate nädalakese magusale vastu panna, siis võib edasine “võitlus” olla juba veidi lihtsam.
14. oktoober 2013
Minul on selline küsimus .
Kas toidurasvad , mida me endale sisse sööma on kahjulikud või kasulikud ?
Mismoodi nad mõjutavad meie organismi ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Organism vajab oma toimimiseks kindlasti rasvu. Päevasest toiduenergiast peaksid rasvad andma umbes 25-30%. See tähendab, et näiteks naisterahvas, kelle päevane energiavajadus on 2000 kcal, peaks rasvade arvelt saama sellest umbes 500-600 kcal ehk umbes 55-65 grammi rasvu päevas.
Kahjulik on nii rasvade suurem kui ka väiksem tarbimine. Liigset rasva (eriti just küllastunud rasvhappeid) peetakse üheks südame-veresoonkonnahaiguste riskiteguriks. Liiga vähesel rasvade tarbimisel jääb vajaka küllastumata rasvhapetest (eriti oomega-3-rasvhapetest), aga ka rasvlahustuvatest vitamiinidest.
Rasva koostises leidub erinevaid rasvhappeid. Inimesed kipuvad saama toiduga liiga palju küllastunud ja liiga vähe küllastumata rasvhappeid. Küllastunud rasvhappeid leidub peamiselt loomse päritoluga toidus (piim, liha ja tooted neist) ning küllastumata rasvhappeid kalades ja taimse päritoluga toidus (õlid, pähklid, seemned). Seetõttu soovitataksegi tarbida väiksema rasvasusega piimatooteid, valida taist liha lihatoodete asemel, süüa nädalas vähemalt kahel päeval kala, lisada toitudele õli-pähkleid-seemneid.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon