tai 
Tervisliku toitumise informatsioon Lisaks eelpool esitatud toidugruppides paiknevatele toitudele leidub toite ja jooke, mida ei anna paigutada ühtegi konkreetsesse toidugruppi. Samas tuleb arvestada, et nende söömisel saadakse samuti energiat.
Sojatooted
Sojatoodetega asendatakse tihti loomset päritolu toite. Seega, süües sojatooteid, peaksite asendama nendega vastavate toidugruppide portsjonid (nt piimatooted, liha vm). Sojatooted ei tohiks kuuluda laste puhul esmavalikusse ja pidevasse kasutusse. Fertiilses eas meesterahvad peaksid vältima pidevat suurtes kogustes sojatoodete tarbimist.
Sojajoogi energiasisaldus sõltub sellest, kas selle valmistamisel kasutatakse vett või piima, kõikudes umbes 40–140 kcal 100 grammi joogi kohta. Tabelis on ligikaudsed energeetilised väärtused erinevate sojatoodete kohta 100 grammis. Sojakastme puhul tuleb tarbimisel arvestada tema väga suurt soolasisaldust (ligi 15 g 100 grammi kohta).
Ligikaudne energiasisaldus sojatoodetes
Toit | Energia, kcal/100 g |
Sojakaste (dl = 120 g; spl = 18 g; tl = 6 g) | 50–180 |
Sojajogurt (1 dl = 100 g) | 50–90 |
Tofu | 70–170 |
Keedetud sojaoad (1 dl = 75 g) | 150 |
Sojavorst | 150–200 |
Sojaviiner (1 tk = 50 g) | 180 |
Sojal baseeruv Teriyaki kaste (1 tl = 5 g) | 180 |
Paneeritud ja õliga praetud sojakroketid | 80–150 |
Sojavõided (1 tl = 5 g) | 23 |
Kastmed
Kui tomatipasta või -püree valmistamiseks on kasutatud rohkelt tomateid, siis võib põhimõtteliselt lugeda sellest saadud portsjonid köögiviljaportsjonite alla. Samas tuleb arvestada, et neist saadav energiakogus võib olla on oluliselt suurem (kuni 100 kcal 100 g kohta; üks köögiviljaportsjon = 30 kcal), kuid 100 grammi ketšupit ei asenda kindlasti kolme köögiviljaportsjonit.
Erinevad tomati baasil magushapud kastmed (Hiina kaste jms), pastakastmed annavad energiat umbes 70–100 kcal 100 grammi kohta ning osaliselt võib neid arvestada köögiviljaportsjonite arvelt. Sama võib teha ka teiste puu- või köögiviljade baasil tehtud kastmetega (nt tšatnid), puuviljane karrikaste (energiasisaldus 80–100 kcal/100 g).
Maitsestamiseks ja salatikastmeteks on välja töötatud erinevaid kastmeid, näiteks Worcesteri (ca 100 kcal/100 g), Teriyaki (kuni 150 kcal/100 g), Caesari (ca 300–550 kcal(100 g), Itaalia (40–240 kcal/100 g), Thousand Island (ca 200 kcal/100 g), Prantsuse õlikaste (450–650 kcal/100 g), kuid enamikke neist kasutatakse väikestest kogustes (5–10 grammi ehk 1–2 tl).
Ka pestokastme energiasisaldus sõltub väga suuresti tema koostiskomponentidest, kuid jääb tavaliselt 450–550 kcal vahele 100 grammi toote kohta. Kui toote koostises on pähkleid või seemneid, saab sellest saadavat energiat osaliselt arvestada pähklite-seemnete portsjonite arvelt.
Tinglikult võib kastmete hulka lugeda ka erinevad äädikad. Söögiäädikas energiat ei anna, kuid näiteks palsamiäädikas sisaldab umbes 70 kcal/100 g.
Segatoidud
Siia alla kuuluvad toidud, mis koosnevad mitmesse toidugruppi kuuluvatest toiduainetest, näiteks pitsa, pitsakringel, burger, hotdog, täidisega pirukad, pelmeenid, sushi. Seega peaks portsjoneid arvestama kõikidest koostisesse kuuluvatest toidugruppidest. Näiteks pelmeenide koostises on toiduaineid nii teraviljade kui lihagrupist, pitsa puhul võib koostisosi leida nii teraviljade, puu- ja köögiviljade, (linnu)liha kui ka lisatavate toidurasvade grupist. Toodete energiasisaldus sõltub konkreetsest tootest ja tootjast.
Alkoholivabad joogid
Tee, taimetee ja kohv iseenesest energiat praktiliselt ei anna. Nende poolt saadav energia sõltub lisatavates suhkru-, mee- ja/või piima-koore kogustest. Keskmine suhkruta Caffè latte kohvijook või cappuccino sisaldavad energiat umbes 40-50 kcal/100 g, millest tulenev energia tuleb tegelikult piimatoodete grupi portsjonitest. Kakao energiasisaldus sõltub kasutatavatest piima- ja suhkrukogustest ning arvesse lähevad vastavate toidugruppide portsjonid.
Kui inimene on asendanud tavalise piima kookos-, mandli-, kaera- või riisipiimajookidega, siis tuleks nende tarvitamisel arvestada need piimatoodete portsjonite hulka. Nende jookide energiasisaldus sõltub konkreetsest koostisest ja tootjast.
Alkohoolsed joogid
Alkoholi tarvitamisel tuleb sellest saadava energia võrra süüa vähem toite toidugrupist „Suhkur, magusad ja soolased näksid”. Alkoholi ei tohi tarvitada alla 18-aastased lapsed ja noorukid. Alkoholi tarvitamise ja selle mõjude kohta loe täpsemalt http://alkoinfo.ee
Erinevate alkohoolsete jookide ligikaudsed energiasisaldused
Alkohoolne jook | kcal/100 g |
Piiritusjoogid | |
Viin (1 dl = 80 g) | 220–230 |
Liköör 20–30% vol (1 dl = 100 g) | ca 260–320 |
Konjak, rumm, viski, džinn ca 40% vol (1 dl = 80 g) | 220–245 |
Šerri, vermut, madeira (1 dl = 100 g) | 120–160 |
Õlled (1 dl = 100 g) | |
kuni 5,5% vol | 30–45 |
7,5–8% vol | 70 |
Veinid jm (1 dl = 100 g) | |
kuiv, poolmagus, lahjem | 60–75 |
Šampanja, vahuvein | 60–100 |
magus | 95–100 |
Kange, portvein | 130–160 |
Muud (1 dl = 100 g) | |
Long drink 4–6% vol | 25–60 |
Siider | 30–50 |
