Toidusoovituste järgi ei kuulu piimatoodete gruppi:
- või, mis kuulub lisatavate toidurasvade gruppi;
- väga magusad ja/või rasvased piimatooted nagu kohuke, jäätis, puding, kondenspiim, mis kuuluvad suhkru, maiustuste ning magusate ja soolaste näkside gruppi.
Samas tuleb toitude koostises, nt kakao, pudru, vormiroogade jms valmistamiseks kasutatavad piimakogused arvestada piima ja piimatoodete gruppi.
Otsese vajaduse puudumisel ei tohiks piimatooteid asendada taimset päritolu nn analoogtoodetega. Jogurtitest ja kohupiimadest tuleks eelistada maitsestamata ja magustamata tooteid. Neid võiks ise maitsestada näiteks marjade ja puuviljadega. Arvestage magusate piimatoodete söömisel ka lisa suhkruportsjonitega. Väga rasvaseid piimatooteid tasuks süüa harvemini ja/või väiksemates kogustes.
Piimavalgud sisaldavad kõiki inimorganismi jaoks asendamatuid aminohappeid. Piimas sisaldub piimasuhkur e laktoos ning toorpiima rasvasisaldus on umbes 4%. Piim on väga heaks kaltsiumiallikaks ja üsna heaks magneesiumiallikaks. Juues kaks klaasi piima või keefirit, saab sellest ka umbes 15% päevasest soovituslikust kaaliumikogusest. Vitamiinidest tasub ennekõike mainida piima vitamiini B12 sisaldust ning rikastatud piimatoodete puhul D-vitamiini, mis aitab kaasa piimas leiduva kaltsiumi omastumisele.
Piimarasvad on oluliseks ehitusmaterjaliks ning energiaallikaks, eriti kasvava ja areneva organismi jaoks. Piimarasva koostises on peamiselt küllastunud (65–70%), aga ka monoküllastumata (25–30%) ja vähesel määral polüküllastumata (ca 5%) rasvhapped. Kuigi või on oma olemuselt piimatoode, siis loetakse ta toidusoovitustes tänu oma suurele rasvasisaldusele lisatavate toidurasvade gruppi. Kohupiimad-kodujuustud on kontsentreeritud piimavalkude allikateks. Juustud sisaldavad 100 grammi kohta väga palju kaltsiumi, kuid ka üsna palju soola, mistõttu tuleks neist valida võimalikult vähesoolaseid.
Juust on suhteliselt rasvarikas, seetõttu ei ole kasulik seda iga päev suures koguses süüa. Eelistada tuleks madalama rasvasusega juustusid.