Menüü

Magusamaitselised lisaained

Magusamaitseliste lisaainetena tuntud polüalkoholide hulka kuuluvad sorbitoolid (E 420), mannitool (E 421), isomalt (E 953), maltitool (E 965), laktitool (E 966), ksülitool (E 967)  ja erütritool (E 968). Organism omastab neid suhteliselt aeglaselt. Seetõttu kasutatakse neid magusainetena ka diabeetikutele mõeldud toodetes. Polüalkoholid annavad mõnevõrra vähem energiat kui suhkrud ja keskmiselt on nende energiasisalduseks 2,4 kcal grammi kohta (süsivesikutel keskmiselt 4 kcal/g).

Paljud polüalkoholid on kasulikud hambakaariese tõrjeks, mistõttu kasutatakse neid närimiskummide koostises. Mõnedel polüalkoholidel on ka prebiootiline efekt. Prebiootilised ained on seedeensüümide toimele mittealluvad ained, mis läbivad peensoole muutumatul kujul, kuid on jämesooles toiduks organismi kaitsevõimet tõstvatele mikroorganismidele. Polüalkoholidel on ka teatud ebameeldivad kõrvaltoimed, näiteks liigtarbimisel laksatiivne ehk lahtistav toime.

Sorbitooli (E 420) kasutatakse hambapastas ja suuvees kaariesevastase toime tõttu. Toidutööstuses leiab sorbitool laialdaselt kasutamist emulgaatorina ja paksendajana. Kuna sorbitooli tarbimisel üle 50 grammi päevas on lahtistav toime, kasutatakse sorbitooli lahtistajana kõhukinnisuse all kannatavatel vanemaealistel. Samal ajal põhjustab sorbitooliga liialdamine (mõnel juhul isegi närimiskummi liigtarbimisel) kõhulahtisust, kaalukadu, vedelikupuudust.

Mannitooli (E 421) lõhustumine inimorganismi seedekulglas on aeglane, ta on seedetrakti mikrobiootale toiduks, soodustades mikroorganismide kiiret paljunemist. Juba 20 grammi mannitoolil päevas võib kutsuda esile kõhulahtisuse. Mannitooli kasutatakse paakumisvastase vahendina ja magusainena suuvees, sest see on värskendava toimega.

Isomalti (E 953) toodetakse tavalisest suhkrust. Seda kasutatakse toidutööstuses, kuna sel on suhkruga sarnased omadused, kuid see ei kristalliseeru nii kiiresti kui suhkur. Sarnaselt teistele polüalkoholidele on isomalti liigtarbimisel lahtistav toime, mistõttu ei tohiks täiskasvanud tarbida seda üle 50 grammi, lapsed aga üle 25 grammi päevas.

Maltitool (E 965) on suhteliselt magus ja tal on suhkruga peaaegu sarnased omadused, välja arvatud see, et ta ei karamelliseeru. Maltitooli kasutatakse lauasuhkru asemel jäätises, šokolaadis ja kõvades kommides. Maltitoolil on ka kaariesevastane toime ja jahutav efekt, seetõttu leiab ta kasutamist närimiskummides, suuvees ja karastusjookides. Lisaainena kasutatakse maltitooli ka emulgaatori ja stabilisaatorina.

Laktitool (E 966) ei ole küll väga magus, kuid väga termostabiilsete (kuumust taluvate) omaduste tõttu kasutatakse laktitooli laialdaselt kondiitritoodetes, eriti šokolaadis, aga ka jäätises. Olgugi et laktitooli propageeritakse paljudes dieetides, võib see mõningatel inimestel esile kutsuda liigset kõhulahtisust ja krampe. Kuna laktitooli toodetakse vadakust, ei sobi see laktoositalumatuse korral.

Ksülitooli (E 967) leidub ka looduses, näiteks kasemahlas, seentes, banaanides, vaarikates, ploomides, mistõttu ksülitool ei ole organismi ainevahetusele võõras. Ksülitooli magusus on võrdne suhkruga, kuid energiat annab ta ligi kolmandiku vähem. Kuna ksülitooli glükeemiline indeks (veresuhkrut tõstev näitaja) on vaid 13 (glükoosil aga 100), siis kasutatakse ksülitooli diabeetikute toitudes. Laialdaselt kasutatakse ksülitooli ka närimiskummides, sest see pärsib hambakaariest põhjustavate bakterite kasvu. Soome teadlaste uurimuste põhjal võib ksülitoolil olla ka osteoporoosivastane (luuhõrenemist pidurdav) toime. Ksülitool on ohutu inimestele, kuid koertel võib põhjustada vere glükoosisisalduse järsku langust, mis on tingitud insuliini eritumise suurenemisest.

Erütritooli (E 968) leidub väikestes kogustes looduslikult viinamarjades, melonites, pirnides, aga ka veinis. Erütritooli toodetakse kääritamisprotsessi abil. Erütritool on vähem magusam kui sahharoos. Bakterid ei muuda erütritooli suus hapeteks ja seetõttu ei tekita see ka kaariest.