Õuna tervisekasu tuleb bioaktiivsetest ühenditest

Kuigi enamik meist teab ütlust, et “üks õun päevas hoiab arsti eemal”, ei tule õuna n-ö tervisekasu peamiselt mitte vitamiinidest-mineraalainetest, vaid temas sisalduvatest bioaktiivsetest ühenditest.

Päevas võiks süüa ühe õuna, õunahooajal ehk pisut enamgi. Toidusoovituste järgi peaks sööma keskmine täiskasvanu päevas umbes 200 g puuvilju, samas tuleks neid varieerida, mitte süüagi ainult õunu. Kui 200 grammi õunu (üks õun diameetriga umbes 7-8 cm) annab meile umbes 90 kcal, siis süües päevas ära juba viis sellist õuna, oleme saanud ligi 500 kcal, mis on neljandik keskmise täiskasvanud naisterahva päevasest vajadusest. Õunahooajal ei söö inimesed üldjuhul õunu mitte tavalise söögi asemel, vaid sellele lisaks. Kuigi õunad sisaldavad vaid n-ö looduslikke suhkruid, siis saab kilost neid ligi 100 grammi, mida on päris palju. Õunahooajal kaalus juurdevõtmine on väga kerge tulema.

Õuna toitainete sisaldus sõltub sordist, pinnasest, millel puu kasvab (seega ka päritolumaast), väetamisest, ilmastikuoludest, säilitustingimustest ja muust, kuid keskmised toitainete sisaldused võib leida järgmisest tabelist.

Ühe keskmise õuna (200 grammi) kiudainete ning osade vitamiinide ja mineraalainete keskmised sisaldused

Toitaine

Sisaldus

% minimaalsest täiskasvanud naisterahva päevasest vajadusest

Kiudained

3 g

12

Kaalium

123 mg

4

Magneesium

7 mg

2

Raud

1,8 mg

12*

E-vitamiin

0,64 mg

8

B1-vitamiin

0,02 mg

2

Niatsiin

0,38 mg-ekv

2,5

B6-vitamiin

0,1 mg

6,5

Folaadid

5,8 µg

2

C-vitamiin

9,6 mg

10

* Raua puhul tuleb arvestada, et kuigi absoluutväärtuselt sisaldab ta rauda suhteliselt palju, siis taimset päritolu toitudest on raua imendumisprotsent oluliselt väiksem kui loomset päritolu toitudest

Allikas: tka.nutridata.ee

 

Õuntes sisalduvaid bioaktiivseid ühendeid seostatakse osade vähkkasvajate vormide, südame-veresoonkonnahaiguste, astma ja diabeedi riski vähenemisega, samuti võib neil olla positiivne toime vere kolesteroolitaseme alandamisele. Õuntes leidub bioaktiivsetest kompnentidest peamiselt polüfenoole (nt kvertsetiin, katehhiin, klorogeenhape jm). Antioksüdantne aktiivsus varieerub sõltuvalt sordist, kasvatustingimustest, küpsusest. Uuringud näitavad, et bioaktiivsete ühendite sisaldus on üldjuhul suurem punasekoorelistes õuntes. Säilitustingimused mõjutavad seda suhteliselt vähe, küll aga mõjutab nende sisaldust kuumtöötlemine.**

** Allikad:

Jeanelle Boyer,  Rui Hai Liu. Apple phytochemicals and their health benefits. Nutr J. 2004; 3: 5

Xiaoqian Wang, Cuiying Li, Dong Liang, Yangjun Zou, Pengmin Li, Fengwang Ma. Phenolic compounds and antioxidant activity in red-fleshed apples. Journal of Functional Foods. Volume 18, Part B, October 2015, Pages 1086-1094

 

Tagli Pitsi
Tervise Arengu Instituut, toitumisekspert

Foto: RK008 at FreeDigitalPhotos.net

 

 

12. detsember 2023

Peolauake, kata end!

Käes on aeg, millal asutused planeerivad oma töökogukonnaga pidulikumat ühist koosolemist ja pidusööke. Kuidas jõuluaja ja aastavahetuse laud katta selliselt, et kõhul oleks kergem, meel …

24. november 2023

Mis imereegel on taldrikureegel ning kus ja millal seda kasutada?

Taldrikureegel on õpetus, kui suure osa mingi toidugrupp võiks lõuna- või õhtusöögi taldrikul moodustada. Selle reegli põhisõnum on, et köögiviljad (siia hulka ei loeta toidusoovituste …

25. august 2023

Noorte vaimset heaolu saab toitumise ja liikumisega toetada

Viimase paarikümne aasta jooksul on nii igapäevane elu ja keskkond kui ka noorte eluviis ja tervisekäitumine palju muutunud. Näiteks on muutunud toidu toitaineline koostis ja …

19. mai 2023

Energiajoogid võivad tekitada terviseprobleeme

Alustuseks – lapsed ja noorukid ei peaks üldse tarbima ei kohvi, energiajooke ega energiavett – seal ei ole midagi sellist, mida nad vajaksid ja ei …

30. märts 2023

Laste söömisharjumuste kujundamine

Laste söömisharjumusi mõjutavaid tegureid on palju ning neid saab soovi ja oskuste korral kujundada. Laste tervis ja heaolu on seda pingutust väärt.

Kõik artiklid